Reklaam sulgub sekundi pärast

EVAL S-Link GT 2023 – 6. etapp: Kappet võitis kõik, mida võita andis, aga Parek astus ikka tiitlivõidule sammu lähemale

EVAL S-Link GT 2023
EVAL S-Link GT 2023 — FOTO: EVAL

Eesti virtuaalse ringrajasõidu meistrivõistlused GT3-autodele ehk sari ametliku nimega EVAL S-Link GT 2023 hakkab lõpule jõudma. 9. aprillil sõideti seitsmeetapilise sarja eelviimane osavõistlus Kyalamis. Oli ette teada, et rada soosib Hondasid-Audisid ja on vastukarva BMW-dele ning nii läkski.

Kahe eelmise aasta Eesti meister Risto Kappet (Honda NSX Evo) võitis Kyalamis mõlemad kvalifikatsioonid, mõlemad võistlussõidud ja tegi mõlemas ka kiireima ringi ehk viis koju maksimumpunktid. Sarja liider Juss Parek (BMW M4 GT3) sai aga edukalt hakkama kahju minimeerimise ülesandega ja finišeeris mõlemas sõidus teisena. Tema edu Kappeti ees kahanes enne viimast etappi siiski 25 punktini ja kuna ühelt etapilt on võimalik teenida 76 punkti, on ka tiitli saatus lahtine.

Sarnane olukord valitseb meistrivõistluste pronksmedali selgitamisel, kus Reno Köötsil (Honda NSX Evo) oli Joosep Laiksoo (BMW M4 GT3) ees selge eelis. Laiksoo jäi sprindis üldse punktita ja põhisõidus oli alles viies, kuid Köötsi viga põhisõidu boksipeatusel maksis talle lõpptulemuses vähemalt kümme kohta. Kokkuvõttes kahandas Kööts oma kaotust siiski seitsme punkti võrra, enne lõpuetappi on seis 282:268 Laiksoo kasuks.

Tiimide arvestuse võitja, kes pälvib mitte Eesti meistri, vaid karikavõitja nimetuse, on aga juba selgunud. Viimase etapi eel on TCM Gold (Kööts, Parek) saavutanud R8G Simtechi (Kappet, Kaspar Koorits) ees 197-punktilise edu ja seda pole enam võimalik tasa teha.

Sprint: Kappet teistele sõnaõigust ei jätnud

Kvalifikatsiooni tulemused rääkisid selget keelt: suhteliselt lühikesel rajal edestas Kappet lähimat konkurenti peaaegu poole sekundiga. Üllatusena hõivas stardirivi teise koha aga Rain Laupa (Audi R8 LMS Evo2), jättes Pareki kolmandaks ja Köötsi neljandaks.

Stardis asus Laupa ka juhtima, kuid tagasirge lõpus kavaldas Kappet ta üle ja tõusis ise juhtima. See oli otsustav manööver. Kui Parek ja Kööts ring hiljem pärast tõsist trügimist samuti Laupa selja taha jätsid, oli Kappet juba oma teed läinud ning edaspidi vahe ainult kasvas. Esineliku järjestus Kappet-Parek-Kööts-Laupa pärast teist ringi enam ei muutunudki.

Viiendat kohta hoidis esiti Paul August Lääne (Honda NSX Evo), kuid neljanda ringi keskel tegi ta täiesti pingevabas olukorras pirueti ja langes võistlejaterivi lõppu. Nüüd kerkis viiendaks Johannes Moor (Audi R8 LMS Evo2), kes pidi pikka aega tõrjuma Joonas Juusi (Honda NSX Evo) rünnakuid. Olukord lahenes Juusi sõiduveaga ning temast pääsesid mööda Eke Tom Paat (Honda NSX Evo) ja Rait Kilk (McLaren 720S GT3). 15-minutilise võidusõidu lõpuks oli Paadi selja taha kogunenud pikk rong, kuhu kuulusid Kilgi ja Juusi järel veel Mario Vendla (BMW M4 GT3) ja Paul Keres (Ferrari 488 GT3 Evo). Võitlus läks seal kohati päris ägedaks, kohad siiski ei muutunud. Kerese tulemus oli esimene kord, mil Ferrari tänavu esikümnesse jõudis.

Kehvasti käis aga pronksmedali eest võitleva Laiksoo käsi. Üheksas stardikoht oli olusid arvestades veel enam-vähem, aga Kilgi hiljaksjäänud pidurdus avaringil 9. kurvi sisenedes põhjustas avarii ning kukutas nii Laiksoo kui ka Ruben Voldi (BMW M4 GT3) viimaste sekka. Lõpuks sai Laiksoo 24. koha, Volt oli 21., kuid mõlemad jäid punktita.

Finišis ulatus Kappeti edu Pareki ees kolme sekundi ligi, kiireima ringi punkti andis talle aeg 1.40,510.

Põhisõit: Kappet jälle esimene, Köötsi šansid kadusid boksipeatusega

Põhisõidu kvalifikatsiooni võitis taas Kappet, sedakorda vaid 0,120-sekundilise eduga Köötsi ees. Parek startis teisest reast koos Juusiga, Laiksoo aga viiendast koos avasõidu kangelase Laupaga.

Seekord Kappet end stardis üllatada ei lasknud, tema järel võtsid kohad sisse Kööts, Parek ja viiendalt kohalt startinud Martin Ventsel (Audi R8 LMS Evo2). Ent juba paari esimese kurviga tekkis nende selja taha soliidne õhuvahe, kui jälitajad omavahel arveid klaarides põrklesid nagu piljardikuulid. Igatahes oli viiendaks tõusnud Vendla avaringi lõpuks juba ligi kolm sekundit Ventselist maha jäänud ning see vahe muudkui venis.

Kui esialgu paistis, et liidritest liiguvad Kappet, Kööts ja Parek kõrgemas tempos ning Ventsel jääb selgelt maha, siis kümnenda sõiduminuti lõpuks oli välja kujunenud kaks võitluspaari: Kappet-Kööts ees, Parek-Ventsel umbes kolm sekundit tagapool. Tõsi omavahelist võitlust esialgu veel ei paistnud, ilmselgelt olid kõik pühendunud jälitajatega vahe suurendamisele. Viimaseid juhtis nüüd Volt, kuid esimese sõiduveerandi lõppedes oli ta juba kaheksa sekundit Ventselist maha jäänud. Voldi järel kuuendat kohta hoidnud Vendla oli aga selgelt hädas – Juus, Carl Markus Tammeveski (Audi R8 LMS Evo2) ja Moor tema selja taga tundusid kiiremad olevat. Esikümne lõpetas uhkes üksinduses Laiksoo. See idüll lagunes, kui Moor ühena esimestest korralise boksipeatuse tegi. Esikümne viimase koha hõivas seejärel Lääne, Laiksoo aga sai viimaseks vaguniks Vendla rongis.

Esinelikus oli samuti näha, et jälitajad on mõlemas paaris eessõitjast kiiremad. Kööts näitas end siin-seal Kappetile, kuid Ventsel hoidis madalat profiili ja lasi Parekil tempot teha. Otsustavad sündmused hakkasid hargnema 22 sõiduminuti järel, mil Parek kolmandalt kohalt boksi pööras. Ring hiljem vastasid samaga Kappet ja Ventsel.

Pareki katse undercut’i ehk varasema boksipeatusega Ventsel maha raputada osutuski edukaks, nende seni olematu vahe kärises korraga viiesekundiliseks. Kappetile aga Parek suurt ei lähenenud, varasema viie asemel oli vahe nüüd neli sekundit. Juhtima tõusis sedaaegu Kööts ja küsimus oli nüüd selles, kas ta suudab oma kerge kiiruse ülekaalu Kappeti vastu ka kohavahetuseks realiseerida. Ent kui Kööts kolm ringi pärast Kappetit boksist väljus, oli viimane oma värskete rehvide eelise ära kasutanud ja nelja sekundiga ette rebinud. Sõita jäi siis veel 32 minutit. Ent see polnud Köötsile veel kõige hullem: boksiteel oli ta ületanud lubatud piirkiirust, mis tõi kaasa karmi, 30-sekundilise seisa-sõida karistuse. Selle kandmise järel hakkas Kööts 23. kohalt ettepoole trügima.

Enne boksipeatuste tsükli lõppu sai viis ringi liidrirolli nautida veel Tanel Kasesalu (BMW M4 GT3), siis läks Kappet temast juba rajal mööda. 24 minutit sõiduaega oli veel järel, ent esikolmikukohad näisid minevat Kappetile, Parekile ja Ventselile, kes kulgesid rajal umbes kuuesekundiliste vahedega. Laupa neljandana jäi Ventselist samuti pikalt maha, kuid 2,5 sekundi kauguselt seiras teda Volt. Kuuendal kohal liikuv Vendla oli taas enda sappa rongi moodustanud. Sinna kuulusid nüüd Laiksoo, Moor ja Juus ning taas paistis, et vagunid tahaksid hirmsasti vedurist kiiremad olla. Keres kümnendana kaotas Juusile ligi seitse sekundit, vahetult tema järel otsis aktiivselt oma võimalust Lääne ning soliidse vahega lõpetas esitosina Haugas.

Vendla tempo oli aga kehv ning Paulide tandem lähenes tema rongile hirmuäratava kiirusega. Vahepeal kembeldi ka omavahel, siis vahe eesliikujatega venis, kuid Keres Läänet mööda ei lasknud. Küll aga õnnestus Laiksool end peasirge lõpus Vendlast mööda pressida ja ise kuuendaks tõusta.

Kööts oli murdnud välja 18. kohale ja ees liikus minimaalsete vahedega neli autot, ent ajavahesid arvestades paistis, et 14. kohast ettepoole võib teda aidata ainult ime. Ning kui läbitud 26 ringi ja kell tiksus juba viimast veerandtundi, hakkasidki imed – õigemini imelikud asjad – juhtuma.

Telepildis näidati parajasti, kuidas Haugas üritas peasirgel kaitsta oma 12. kohta Tammeveski eest, kui tema auto järsku telepildist haihtus – internetikatkestus! Pool minutit hiljem juhtus täpselt sama kolmandal kohal liikunud Ventseliga, kes oli selleks hetkeks vaid 2,7 sekundit Parekist maas. See oli muidugi vesi Köötsi Veskile, kes sedaaegu võitles Silver Jõffertiga (McLaren 720S GT3) , nüüd juba 13. koha pärast.

Ventseli kolmanda koha päris nüüd Laupa. Tema võis end üpris turvaliselt tunda, sest Volt jäi maha ligi neli sekundit ega suutnud Laupa tempos püsida. Laiksoo omakorda kaotas Voldile 5,5 sekundit, ent oli end Vendlast lahti rebinud. Viimane pidas ikka rongijuhi ametit, kuid vagunitena figureerisid nüüd ainult Moor ja Juus. Keres ja Lääne püsisid rongist endiselt umbes nelja sekundi kaugusel ja näis, et viimasel kümnel minutil pole neil šansse eessõitjaid kinni püüda.

Ent võta näpust! Kerese tempo võistluse ainukesel Ferraril oli nii hea, et tal õnnestus esiteks Läänest lahti saada ning kuna eespool Moor ja Juus ägedalt omavahel maid jagasid, siis neli minutit enne finišit ka nemad kinni püüda. Eelviimase ringi lõpus trügis Juus end Moorist mööda ja Keres üritas kohe samuti Moori rünnata, aga autod põrkasid kokku ja järgnes kaunis sünkroonpiruett. Selle käigus liugles Lääne neist mõlemast mööda, Keres kaotas veel ühe koha Tammeveskile ning langes esikümnest välja. Aga võistlus polnud sugugi läbi, sest Tammeveski püüdis ka Moorist mööduda. Paraku ebaõnnestunult, mistõttu andis ta viimase ringi viimases kurvis Keresele võimaluse rünnata. Kuid seegi üritus lõppes kontakti ja sünkroonpiruetiga.

Kappeti edu Pareki ees kasvas lõpuks 15 sekundini, Parek omakorda edestas Laupat 13 sekundiga. Viimaste ringide draamad tähendasid, et esikümne järgmised kohad jagati finišiprotokollis soliidsete vahedega järjekorras Volt, Laiksoo, Vendla, Juus, Lääne, Moor ja Keres. Tammeveski veeres üle finišijoone 11. kohal, tema taga suutis Rudi Reinkort (Lamborghini Huracan Evo) tõrjuda kõik Köötsi rünnakud.

Kiireima ringi kaks punkti läksid Kappetile ajaga 1.40,827.

Medalid jagatakse viimasel etapil

Seega teenis Kappet Kyalamist maksimaalsed 76 punkti. Pareki kaks teist kohta kasvatasid tema summat aga korraliku 63 punktiga ja enne lõpuetappi on ta endiselt meistrivõistluste liider 369 punktiga, kuna Kappeti skoor on hetkel 344. Meistritiitli saatus on seega endiselt lahtine. Pareki võimalused on küll märksa paremad, kuid Kappet on ennegi sarnastest olukordadest võitjana väljunud. Pronksmedaliheitluses said nii Laiksoo (282) kui ka Kööts (268) seekord ebaõnne maitsta, kuid Laiksoo kõigest 14-punktiline edu jätab siingi kõik otsad lahti. Seejuures tasub meenutada, et tehnilistel põhjustel jäi Köötsil üks etapp üldse sõitmata.

Esinelikule järgnevad punktitabelis Kilk (220), Vendla (204), Volt (197), Lääne (196), Tammeveski (182) ja Rasmus Uustulnd (181). Üldse on punkte saanud 49 sõitjat 72 osalenu hulgast.

Pareki ja Köötsi tiim TCM Gold on seni kogutud 637 punktiga endale üldesikoha juba taganud, sest teisel kohal püsiv R8G Simtech (Kappet, Kaspar Koorits) on teeninud 440 punkti ja 197-punktilist vahet ühe etapiga tasa teha pole võimalik. Kolmanda koha pärast käib aga pinev duell TCM S-Linki (Laiksoo, Tanel Kasesalu, 395 punkti) ja Simtech Racing Teami (Jõffert, Kilk, 391) vahel. 30 meeskonnast on punktideni jõudnud 24.

Kehtiv jõudude vahekord võib aga lõpuetapi eel muutuda, sest 19. aprillile on kavandatud Assetto Corsa Competizione simulaatoriplatvormi ulatuslik värskendus. Selle raames on oodata ka autode suutlikkustasakaalu (Balance of Performance ehk BoP) muudatusi, ent hetkeseisuga pole neist midagi rohkemat teada.

Võistlus on järelvaadatav EVAL TV Youtube’i

">kanalilt 

Eesti meistrivõistlused virtuaalses ringrajasõidus GT3-autodele lõpevad 23. aprillil Spas peetava seitsmenda etapiga.

Kõik tulemused on esialgsed kuni protestide lahendamiseni.