Henri Drelli eestlasest fänn USA-s: On au ja uhkus mainida oma Ameerika sõpradele, et ka meie Kalevipoeg suudab läbi murda suurde mängu

Avaldame Henri Drel fänni, Jaan Karukäpa teksti muutmata kujul:

Tervist

Ootasin Kalevi ja Henri podcasti intekat, et milline siis 4 aastaga edasiminek on - oli kuulda ja näha, et ON - terve Grand Canyon!

Kuigi sihid ja eesmärgid olid samad, on Henri palju edasi sammunud igas mõttes.
Ma ei ole küll mingi korvpalli ekspert ega spetsialist, olen tavaline inimene ja pealtvaataja, kellele meeldib korvpall ning kaasaelada Eesti sportlastele, siin, kodust kaugel, samuti kaasata ja tuua kõiki, kellel on huvi kuidagi lähemale sellele, mida erakordset meile pakutakse siin ja täna ja sel hetkel.

Olen pea 2 aastat külastanud Henri mänge saalis olles pealtvaatajana, oma heade “kaasvõitlejatega”, nähes seda võitlust ja mängu kõrvalt, kaasaelades ja toetades omal võimalikul moel, südamest ja austusega. See on nagu magnet, mis tõmbab enda külge ja lahti ei saa.

Isegi, kui eelmise aasta hooaja lõpus Henri mainis, et ei tea ,mis saab edasi ……ütlesin, midagi ei saa, oled karmauhhti siin tagasi ja hakkad veel Bullsis mängima.

Esimest korda, kui kohtusime pärast Windy City Bullsi mängu,oli kohe tunda head klappi ja mõnusat vibe -i, et me sooviks uuesti kindlasti tulla vaatama, kaasaelama ja Henri vastas, et tulge jah, kindlasti see annab mulle kindlust ja head kodutunnet, kui saalis olete toetamas ja sinimustavalget lehvitamas.

Ta siis veel ei teadnud, et meid on siinkandis rohkem kui kaks, Iga mänguga, tasapisi, oli ka näha, et Henrile anti rohkem minuteid, usaldatati teda, et otsustada mängude lõppe ja situatsioone.

Muidugi ei olnud kõik päevad vennad, küll jalg, küll õlg oli viga saanud aga ta paistis alati optimistlik olevat.

Seda, et üks Eesti mees mängib nii kõrgel tasemel korvpalli, ei näe just tihti siinkandis, umbes üle 26 aasta või nii. Kohalikel eestlastel on au ja uhkus, mainides siin oma ameerika sõpradele, näete, ka meie oma Kalevipoeg, suudab läbi murda suurde mängu, kõik pole ainult leedukad ja lätlased või soomlased.

Soomlastest muideks - kohtusin, mitte Lauri Markaneni … vaid Henri mängul sel kevadel pealtvaataja rollis oleva Jukka Toijalaga.

Meie jutuajamisel ja burksi pausil oli Jukkaga mõnusalt meeldiv ja sõbralik juttu vesta korvpalli teemadel, kiitis temagi Henri kiiret arengut, edasiminekut ja mängu!

Ja nii Henri WCB-i ja kui ka Bullsi team-i kõrvalt pealtvaatajana oli meeskonna ja Henri koostöö väga ladna ja chill, eriti WCB -i peatreeneri Henry Domercant, kes mainis - best player is Henri and best fans are Estonians fans.

Eriti huvitavaks hakkas asi minema 16 detsembri paiku, kui tuli kahepoolne leping Bullsi poolt, meie oma Eesti mees Chicago Bullsis!

Sai külastama hakata uuesti pärast pausi Unitedi saali, vaadata kõrvalt seda suurt mängu, mis oli vägev tunne ja hea elamus!

Mul oli vast viimati selline suur korvpalli elamus 2003 a., kui oli United Centris Jordani lahkumis mäng…

Kuigi küll jäi esimeseks ja viimaseks korraks Eesti lippu lehvitada Henri mängul United Centris aga hing ja meel oli rahul ja ülev. Ikka väga võimas tunne on vaadata kohal olles saalis seda mängu ja õhkkonda pea 20 tuhande inimesega, hingata ühes rütmis, hoopis teine tunne ja feeling, kui kodus televiisorist.

Ja edasi juba 14 märts , kui Henri tegi debüüdi NBA-s, et see kõik ongi väärt ,kaasaelamist , seda rõõmu ja neid häid ning toredaid hetki, mis Henri oli ja on meile pakkunud.

Edasi on kõik juba ajalugu. Kohe varsti oligi kuulda ameeriklasest kliendilt üllatuslikult- hei , I saw yesterday on a Bulls game ESTONIAN guy Nr 77, is it true?… ja vastasin külma rahuga- jah ,loomulikult te nägite ja kuulsite õieti , ta mängib ammu juba seal. Eriti hea tunne oli küll! Ja seletamist jätkus kauemaks.

See kõik on mulle natuke seletamatu tõmme, mis viib ja toob meid kokku, keda huvitab ja kellele meeldib vaadata korvpalli ja Henrile südamest kaasa elada- kindlasti me teeme seda uuesti ja uuesti, sest Henri on andnud juba suurt inspiratsiooni nii meile kõigile ning samuti lastele, kellest mõnele Henri on juba iidol.
Hästi tehtud Henri Drell, pane 200 edasi, hinne 5.

Suured Tänud Sulle, et oled aidanud ja võimaldanud meile jagada väljakut ja tribüünil istuda kõige paremal viisil! Müts maha selle ees.

Kindlasti on Henri kõige suuremad kaasaelajad ja fännid just Eestis- Henri perekond , nooruslik Andres Sõber, kaasvõitlejad ja palju Eesti noori.

Palju tervisi Teile ja olge hoitud!

Ning jutud ja kohtumised, mis jäid ajapuuduse tõttu katki siin meil Henriga, liimime me kindlasti koos kokku kenasti.

Ootame alati Henrit tagasi Chicagosse! Kõik on alles ees ja alla ei tohi kunagi anda, isegi siis, kui mingit võimalust pole, on ikkagi see lootuskiir olemas. Cheers!

(Enda nägemus 2024 - NBA-s ,et Boston see aasta võtab meistritiitli, Henri saab hea lepingu NBA meeskonnaga, tuleva aasta on märgiline Eesti korvpallile)

• Täiega risti

Järjekordne kiilakas Hollandist: kes on Liverpooli uus peatreener Arne Slot?

• Motosport

Video: Endine F1-sarja sõitja kihutas legendaarsel võidusõidul suurel kiirusel seina