Pärnu jalgrattaspordi legendil Ants Jeretil on nüüdsest omanimeline pink

Täna, 7. juunil 85. aastaringi täitumist tähistanud Ants Jeretile püstitati Pärnu Rannastaadioni ette, jalgrattabaasi vahetusse lähedusse nimeline pink. Ikka selleks, et kunagine tippjalgrattur ja hilisemalt 47 aastat treeneriametit pidanud mees oleks vääriliselt meeles peetud ning tema nimi ja teod ka aastakümnete pärast unustusehõlma ei vajuks.

“Nii suur üllatus, ma ei kujutanud sellist asja ette,” oli teenekas treener kunagistele õpilastele siiralt tänulik. Nimelise pingi avamine tuli tema jaoks üllatusena. “Milline meelespidamine. Uskumatu, võtab sõnatuks.”

Võrumaal Urvastes sündinud ja kasvanud juubilar jõudis jalgrattaspordi juurde puhtal kujul Pärnus. Hakkas tõsisemalt jalgrattasporti harrastama alles 22-aastaselt, olles
eelnevalt olnud arvestataval tasemel murdmaasuusataja. 1961. aasta talv sattus olema ääretult lumevaene ja nii jalgrattasport noore teotahtelise mehe kätte sai. Sama aasta sügiseks oli Jeret juba meistersportlane ning Eesti ametiühingute koondise liige.

Päris tippu, Liidu koondise liikmeks edutati Ants Jeret 1964. aasta NSV Liidu velotuuri järgselt, mille ta lõpetas Eesti koondise parimana 8. kohaga. Suurtele tiitlivõistlustele ta sportlaskarjääri jooksul ei pääsenud, küll aga õnnestus kalevlasel ametiühingute üleliidulise koondisega vahemikus 1965 – 1970 osaleda paljudel rahvusvahelistel jõuproovidel Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias ja mahtuda sealjuures ka poodiumile.

1967. aasta NSV Liidu velotuuril pälvis Ants Jeret Eesti koondisega meeskondliku pronksi, 1969. aasta Liidu velotuuril võitis ta 259 km pikkuse mammutetapi ning sõitis kaks päeva liidrisärgis. Raudmees, vastupidavuse etalon.

“Minu ajal oli Eesti koondises neli Antsu – Adamson, Väravas, Tombak ja mina. Kõik olid kõvad sõidumehed. Selline huvitav kokkusattumus,” meenutab Jeret. “Eks sportlasteel oli kõike, nii head kui halba, aga rohkem on meeles ikka õnnestumised, positiivne meel aitab edasi.”

Puhtalt treeneritööle keskendus Pärnu jalgrattaspordi kauaaegne hing ja vedaja 1971. aastal, kasvatades noori jalgrattureid läbi mitme põlve kuni aastani 2017. Tema nimekamad õpilased on Aivar Murd, Runo Ruubel, Meelis Lippe, Meelis Järvekülg ja teised, kes jõudnud Eesti koondise tasemele välja.

Jalgrattaspordiga on tõsisemalt tegelenud ka Antsu poeg Kalevi Jeret ning pojapoeg Timmo Jeret, kes tänasel päeval on Eesti üks paremaid pikamaatriatleete.

Pärnu jalgrattaspordi suurkuju pidasid pidulikul päeval meeles ka Eesti Jalgratturite Liit ja Eesti Olümpiakomitee.

Vahendas, ejl.ee