IRONMAN Tallinnal aitasid keskkonna jalajälge vähendada rohesaadikud

Vaatamata sellele, et IRONMAN Tallinna võistlustrass sellel aastal Lääne-Harju valda ei läbinud tuli omavalitsus projektiga kaasa. Rohesaadikuid oli võistluspäevadel kokku 14tk ning lisaks prügi sorteerimisele hoolitsesid rohesaadikud ka selle eest, et ka vabatahtlikud oleksid sorteerimise põhitõdedega kursis – selle jaoks tehti neile lühikoolitus kuidas prügi sorteerida. Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat, kes oli ka ise võistluspäevadel rattaraja joogipunktis kohapeal rääkis, et lisaks vallatöötajatele tulid väga hästi kaasa ka vabatahtlikud ning kohalikud elanikud: “Kohalikud
tulid võistlejatele raja äärde kaasa elama, inimesed naudivad sporti!”.

Lääne-Harju vallaga on IRONMAN Eestil olnud sisukas koostöö juba esimesest IRONMAN Tallinna võistlusest alates: “Rohetiimi mõtteni jõudsime eelmisel sügisel kuidagi orgaaniliselt - meil oli soov teha oma sündmust keskkonnasäästlikumalt, alates sellisest lihtsast asjast nagu prügi sorteerimine, mis tuleb välja, et polegi nii lihtne, ja teiselt poolt on meil Lääne-Harju valla näol tegemist koostööpartneriga, kelle jaoks roheteemad on väga olulised ja kellel on olemas kompetents, mida
meil endil pole,” rääkis koostöö tagamaadest IRONMAN Tallinna projektijuht Aire Veskimäe.

“Meie jaoks on IRONMAN Tallinna teekonda olnud põnev jälgida ja igal aastal üha rohkem seda ka nendega koos läbida. Kui alustasime seal vabatahtlikena, siis sel aastal saime tolle kõrval juba olla ka kogu ürituse roheteemade eest vastutajad. Siinne IRONMAN on hea näide, kuidas suurvõistlusi saab küll teha keskkonnasõbralikult ja vastutustundlikult,” lisas Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.

Veskimäe selgitas, miks nad on otsustanud prügi sorteerimisele nii suurt rõhku panna: “IRONMAN Tallinn ei ole küll massisündmus, kust käiks läbi kümneid või sadu tuhandeid inimesi, kuid arvestades võistluse kestust on ka selle paari-kolme tuhande osaleja jalajälg suur, eriti ilmekalt oli seda näha teeninduspunktides tekkiva prügi põhjal, aga on ka varjatuimad külgi, nagu võistluste läbiviimiseks vajalike asjade tootmine ja transportimine Hiinast. Mina usun, et muutus algab igast inimesest ja
ehkki maailma mastaabis võib tunduda, et mis mina või mingi väike IRONMANi sündmus Eestis ikka muuta võib, siis kui niimoodi mõelda, polekski ju üldse mõtet jätkusuutlikke lahendusi otsida ja paneme lihtsalt edasi Louis XV kombel põhimõttel „Après moi, le déluge“.

Jaanus Saat lisab prügi sorteerimisele ka seda, et võistluselt ülejäänud toit viidi Lääne-Harju toidujagamiskappidesse, kust kohalikud need kiiresti enda toidulauale viisid. Valla lasteaedadesse, koolidesse ja ka sotsiaalkeskusesse viiakse järgemööda aga pestud ja puhtad korralikud joogipudelid. “Lapsed on pudelitest väga elevil ning õpivad juba varakult ringlussevõttu.”

Ka uue aasta vaates on Lääne-Harju vald ja IRONMAN Eesti juba põgusalt tagasisidet ja mõtteid vahetanud, et rohetiimi potentsiaali paremini ja veel efektiivsemalt ära kasutada: “Ma väga loodan, et järgmisel aastal on meil juba eraldiseisev rohetiim, kellega Lääne-Harju valla rohetiimi juhtimisel kõik jäätmed õigesse mahutisse jõuavad ja samuti saame loodetavasti anda uue elu koroona aastatega lattu jäänud lõpetajate särkidele ja muule, millest osaliselt on Lääne-Harju tubli õmbleja Larissa nobedate näppu abil saanud sussikotid ja padjad,” avaldas Veskimäe lootust.

2024. aastal toimub IRONMAN Tallinn 24.augustil ning IRONMAN 70.3 Euroopa meistrivõistlused
Tallinnas 25.augustil.