Selgusid “Võrguplatsid korda!” 6 võitjat

Selgunud on Eesti Võrkpalli Liidu ja Oma Ehitaja koostöös toimuva “Võrguplatsid korda!” projekti žürii poolt valitud 6 võitjat. Veel 4 võitjat selgub rahvahääletuse tulemusel.

Juba 12. korda toimuva “Võrguplatsid korda!” projekti raames saab Eesti juurde kümme mängukorras võrkpalliväljakut.

Žürii valis laekunud avalduste hulgast välja veel 10 taotlust, mille lühikirjeldused lähevad 29. aprillist kuni 5. maini Postimees.ee portaalis toimuvale rahvahääletusele, kus kõik soovijad saavad anda oma poolthääle kõige rohkem meeldinud kohale. Rahvahääletuse tulemusena selgub 4 enam toetust kogunud kohta, kuhu samuti sel aastal võrkpalliplats rajatakse.

Žürii valitud 6 võitjat:

Mustjala Sport ning Mustjala Rahvamaja/Saaremaa vald. Mustjala küla, Mõisa kinnistu.
MTÜ Naha Küla Selts. Põlvamaa, Räpina vald, Naha küla, Külaplatsi 64411.
Treimani Külaselts. Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa.
Lääneranna Spordikool/Lääneranna vald. Jaama 9-1, Lihula, Lääneranna vald.
Käina Spordiklubi. Hiiumaa, Luguse küla, Õige-Pendi.
Narva Soldino Gümnaasium. Narva, Tallinna mnt 40.
Žürii koosseis:

Indrek Moorats (Oma Ehitaja AS juhatuse esimees)
Hanno Pevkur (EVF president)
Helen Veermäe (EVF tegevjuht)
Rivo Vesik (Eesti läbi aegade paremaid rannavõrkpallureid)
Kert Toobal (Eesti meeste rahvusmeeskonna kapten)
10 rahvahääletusele pääsejat: 

1. MTÜ Soinaste Külaelu. Pesapaiga 5, Soinaste küla, Kambja vald.

Kuna külas puuduvad muud sportimisvõimalused, on ka praegune volleplats endiselt veel osaliselt kasutusel, aga korraliku väljaku loomisel tooks väljak kindlasti huvilisi ka Tartu linnast ja selle eeslinna asumitest (Ülenurmest ja Tõrvandist, kus samuti puuduvad korralikud volle väljakud). Külaplats on avalik väljak, kuhu saavad tasuta ligi kõik huvilised. Korralik volleplats aitab kaasa ka harrastuspordi võimaluste parandamisele ning külaelanike tervise parandamisele. Lisaks saaksime hakata korraldama uusi võistlusi külarahva seas ning siduda võrkpallivõistlused juba külas toimivate traditsiooniliste üritustega.

2. Orissaare Spordihoone. Sadama 7a, Orissaare, 94601 Saare maakond.

Soov on luua kaasaegseid sportimise ja vabaaja sisustamise võimalusi Orissaare piirkonda. Illiku laiul on olnud läbi aegade rannavõrkpalli plats ja meie suur soov on sellele platsile uuesti elu sisse puhuda. Hetkel puudub Orissaares võrkpalli harrastamiseks sobilik plats. Platsi asukoht on ideaalne, asudes ujumiskoha läheduses, tänu millele on avalik juurdepääs alati olemas. Üheks eesmärgiks on platsil korraldada Illiku laiu rannavõrkpallivõistlus noortele ja täiskasvanutele. Kindlasti leiaks plats kasutust ka meie suviste laagrite poolt. Esimesena sooviks ikkagi luua uue võistluse/ürituse, et populariseerida võrkpalli ka kohalike noorte seas.

3. Salutaguse MTÜ/Kohila vald. Tuuletuka, Salutaguse, Kohila vald 79745.

Soovime oma kogukonnas teha korda ja luua võimaluse kõigile võrkpalli mängimiseks. Kohila keskus jääb meist 5 km kaugusele ja see on üks põhjus, miks me soovime väga enda külaplatsile väljakut. Kohila vallas on väga suur huvi võrkpallimängu vastu ja paljud lapsed käivad juba väikesest peale trennides. Meie soov on seda mängu mängida kogu oma külarahvaga ja läbi selle tuua uusi lapsi/noori võrkpalli juurde. Väljaku kõrval asub mänguväljak ja noortekeskuse suvemaja ehk tegelikult leiaks see väljak kasutust igapäevaselt.

4. MTÜ Metsküla Kultuuriühing. Metsküla, Lääneranna vald, Pärnumaa.

MTÜ Metsküla Kultuuriühing soovib väga pakkuda kohalikule kogukonnale võimalikult mitmekülgseid võimalusi enesearendamiseks, sportimiseks ja koos aja veetmiseks. Viimase paari aastaga on kohalik külaelu märgatavalt aktiivsemaks muutunud ja võrkpalliväljaku rajamine annaks võimaluse kogukonna elu veel enam elavdada, võrkpalli mängimiseks on ju vaja rahvas kokku ajada.

Lääneranna vallas on avalikke võrkpalliväljakuid kokku 8, neist lähim asub 13 km kaugusel Tuudil, kuid tegelikkuses on see väljak amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Metskülla väljaku loomine looks lähipiirkonna elanikele võimaluse regulaarselt ja aktiivselt kokku saada ja aega veeta. Ning muidugi saaksid koolilapsed seda oma vahetundides ja kehalise kasvatuse tundides kasutada. Võrkpalliplatsi loomine läheb ka kokku kohaliku omavalitsuse arengukavaga. Samuti annab loodav väljak võimaluse tulevikus korraldada spordivõistlusi, miks mitte ka suvemänge.

5. MTÜ Kivilõppe Puhkekeskus. Kiviräbi, Kivilõppe küla, Viljandi vald.

Viljandi vallas, Tarvastu piirkonnas oleme oma perega juba mitu põlvkonda spordile ja võrkpallile hoogu juurde andnud. Uus väljak annaks võimaluse oma armastust võrkpalli vastu veel rohkem jagada kogukonnaga. Kohalike hulgas on võrkpall alati populaarne spordiala olnud ja harrastajaid leidub palju. Kahjuks ei asu meie läheduses ühtegi liivaväljakut, lähimad korralikud liivaväljakud asuvad 30 km kaugusel Viljandis ja Tõrvas. Suvel mängitakse vollet enamasti kruusa või muru peal. Üks korralik liivaväljak leiaks kindlasti kasutust nii noorte kui ka kogenud pallurite hulgas. Lisaks annaks see võimaluse kõigile tahtjatele suviti rohkem õues aktiivne olla liiva ja päikest nautides.

Väljak kerkiks olemasoleva puhkekeskuse alale, mida saaksid kasutada kohalikud, külalised ja suvitajad. Puhkekeskuse ala on notariaalse lepingu alusel avalikus kasutuses. Lähimas koolis, Tarvastu Gümnaasiumis, toimuvad laste ja täiskasvanute saalivõrkpalli trennid, mille saaks suvel soojade ilmadega õuetrennidega asendada. Suviti toimuvad ka mõned kohalikud võrkpalliturniirid, mille saaks kruusa pealt liiva peale üle tuua.

6. MTÜ Terve Are. Tootsi tee 6, Suigu, Tori vald, Pärnumaa.

Kuna Suigu küla asub linnast ja alevikust eemal, siis pole seal väga palju harrastusspordi võimalusi. Hetkel on olemas amortiseerunud võrkpalliväljak ja see vajaks hädasti värskendust. Eelmisel aastal sai soetatud uus võrk, kuid selgus, et postid on väga halvas seisus (roostetanud, keevitusest lahti), liiv segunenud mullaga ja puuduvad piirjooned. Algatus väljaku korrastamiseks on tulnud tublidelt kogukonnaliikmetelt, et nii noortel kui vanematel võrkpallisõpradel oleks koht, kus mängida võrkpalli. Plaanis on korraldada võrkpalliturniire ja aktiivselt kasutaksid väljakut ka Suigu Noortetoa noored. Korraliku väljakul olemasolul saaks juba sel suvel korraldada Suigu küla esimese rannavõrkpalliturniiri.

7. Rakvere Spordikeskus/Rakvere linn. Võidu tn 67, Rakvere linn.

Rakveres on küll heas korras liivaväljakud, ent suurenenud huvi ja harrastatajate arvu kasvu tõttu ei mahu huvilised sinna enam ära. Meie soov on esimesel võimalusel renoveerida Võidu 67 kunstmuru jalgpalliväljaku ja korvpalliväljaku komplekside juures kaks aegunud võrkpalliplatsi. Spordikeskuse haldusosakonna poolt panustame regulaarsesse platsi hooldusesse, korrashoidu ja võrkude vahetamisse. Niidame, trimmerdame ja tagame puhtuse. Kuid kvaliteetne liivapinnas, piirilindid ja reguleeritava kõrgusega postid vajavad investeeringut, mille jaoks ei ole vahendeid eelarves prioritiseeritud. Kasutajaid on palju ja harrastajaid tuleb jõudsasti peale nii kohalike, kui ka ümbritsevate valdade noorte seast. Seda enam, et võrkpalliplatsid jäävad kergliiklustee vahetuslähedusse, sinna lähedale rajatakse 1.06.2022 avatav pump-track ala ja piirkonnas toimub aktiivne kinnisvara arendamine elamurajooni laiendamiseks. Võidu 67 väliväljakud sumisevad suveõhtutel noortest, ning nendest gruppidest, kes ennast veel ei julge linna staadionile turniiridele osalema registreerida või nad lihtsalt ei mahu ajaaknasse. Võidu 67 kinnistu võrkpalli maa-ala on korvpalli ja jalgpalli kõrval vähe kasutatud, kuna pinnas on savine ja amortiseerunud.

Väljakud saavad kohest kasutust ja annavad kogukonnale otsest kasu. Juba täna viiakse vanadel savipinnaga väljakutel läbi koolispordi võistluseid. Võidu 67 kompleks on Rakvere Reaalgümnaasiumi liikumistundide piirkond ja ei ole rõõmustav, kui päikseliste ja soojade kevadilmadega mängitakse kehalise kasvatuse tunnis vaid jalgpalli.  Väljak on piiritlemata ja avaliku ruumi osa ja jääb harrastajate ning möödujate kasutusse. Nädalaturniiride ja võistluste korraldamisel saab juba sel suvel kasutada kahte renoveeritud väljakut lisa asukohtadena ja see võimaldab turniiri kaasata rohkem võistkondi ja hoida ajakava tihedana. Seega koolisport, aktiivne sportlik rekreatsioon ja uute harrastajate tekkimine on meie kasvulava tuleviku võrkpalluritele ja ekraanidest eemale. Visioonina näeme 20-30 noort igal päikselisel õhtul Võidu 67 liiva platsidel. Lisaks sellele alternatiivne nädalamängude asukoht+ pealtvaatajad ja esmased proovijad, kelle arvu on raske prognoosida.

8. Kambja vald, Ülenurme alevik. Ülenurme alevik.

Kevadest sügiseni on olemasoleval rannavolleväljakul väga palju kasutajaid ja inimesed on uurinud, kas oleks võimalik sinna kõrvale veel üks väljak rajada. Seetõttu näemegi suurt vajadust olemasoleva väljaku kõrvale veel ühe samasuguse väljaku rajamiseks (seda enam, et uue spordihoone valmides hakkavad seal toimuma võrkpallitreeningud ja harrastajaid tuleb valda kõvasti juurde). Lisaks saaks väljakuid aktiivsemalt ära kasutada kooli ja lasteaedade liikumistundide läbiviimiseks. Olemasoleval väljakul on oma aktiivset treeningtegevust läbi viinud noortepaarid Mattias Meresaar-Konrad Jaani, Hannemai Hanimägi – Marta-Mia Ploomipuu, Eesti naiste esipaar Heleene Hollas-Liisa Soomets ja paljud teised.

Kahe korraliku väljaku olemasolul saaks seal edaspidi korraldada ka väiksemaid võistlusi. Valla uue spordihoone valmides tuleb juurde pisikesi harrastajaid, kellele oleksid need väljakud suurepäraseks treenimiskohaks ka suvisel perioodil. Väljakud aitaksid kaasa professionaalselt treenivate sportlaste tingimuste parandamisele, samas looks võimaluse ka suuremale hulgale harrastajatele alaga tegeleda.

9. Männimäe Väikekoha Selts. Männimäe väljak, Oru küla, Kose vald, Harju maakond.

Männimäe väikekohas elab püsivalt pisut üle 200 inimese (suvehooajal ca 225). Männimäe puhul on tegemist enamjaolt korrusmajade piirkonnaga ning siia on viimastel aastatel kolinud elama palju lastega noori peresid. Oru küla, mille koosseisu Männimäe kuulub, moodustab koos Tuhala, Tammiku, Kata ja Nõrava külaga omavahel tihedalt seotud piirkonna Kose vallas, kus elab kokku ligikaudu 835 inimest (suvehooajal koguni ca 880).

Männimäel toimetab väga aktiivne kogukond. Möödunud aasta suvel moodustati Männimäe Väikekoha Selts, kelle südameasjaks on muu hulgas ka väikekoha ja sellega piirnevate asumite elu arendamisele kaasa aitamine ning meie piirkonna kui elu-, töökeskkonda ning puhkeala väärtustavate ideede ja tegevuste toetamine ning elluviimine. Ühiselt oleme korrastanud väikekohas asuva künkliku metsatuka, loomaks nii lastele kui täiskasvanutele mõnusat sportimis- ja puhkeala. Lähiajal on sellesse metsatukka kavas rajada trennitegemiseks väike jõuväljak ning kujundada seda veelgi atraktiivsemaks just laste vabas õhus mõeldud tegevusi silmas pidades. Männimäe Väikekoha Seltsi eestvedamisel korrastatud metsatukas viivad kohaliku kooli õpetajad aeg-ajalt läbi ka kehalise kasvatuse tunde ning korrastatud võrkpalliplats lisaks lastele suuremaid sportimisvõimalusi, seda enam, et üks õpetajatest, Madis Kesküla, on Männimäe võrkpalliplatsilt tuule tiibadesse saanud võrkpallitreener, kes meie kandi lastele suureks eeskujuks.

Kohaliku seltsi tegevuses on olulisel kohal ka elanike piirkondliku identiteedi tugevdamine. Julgeme kindlalt väita, et üks, mis meie väikekoha unikaalseks teeb, on lipuväljakul paiknev võrkpalliplats. On vähe neid paiku, kus võrkpalliplats asub nii soliidses ja keskses kohas kui Männimäel. Oru piirkonna vaates oleme asukoha poolest samuti kesksel kohal ehk kõik teed viivad Männimäe väikekohast mööda. Lipuväljaku ääres on olemas ka parkimisplats kaugemalt autodega saabujatele, ühistranspordiga Männimäele saabujad astuvad bussist välja otse lipuväljaku ääres asuvas bussipeatuses.

Aga et kõik meie piirkonna võrkpalliga seonduv algusest peale ära rääkida, peab alustama sellest, kuidas 2009. aasta kevadel Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel mõlgutas mõtteid koondise peatreeneri ametist taandumiseks ning soovis edaspidi rohkem pühenduda noorte treenimisele. Oli ju Keele juhendatud Selver kindlustanud juba neljandat hooaega järjest Eesti meistritiitli, lisaks võitnud Eesti-Läti ühisliiga. Lapsevanematele jäi kõrva ka Avo Keele poolt mainitud lause, et aastatel 1995 ja 1996 sündinud noormehi on järelkasvu hulgas vähevõitu. Umbes samal ajal olid meie piirkonna 1995 ja 1996 sündinud poisid asunud Männimäe lipuväljakul tegema esimesi samme võrkpalli juurde, mis seal salata, entusiasmi külvasid ka võrkpalli teleülekanded. Kuna võrguposte ja võrku ei olnud, siis kasutati käepärase vahendina vaibakloppimise puud, mis pidevalt oma asukohta muutis, sest seda sai hõlpsasti maa seest välja tõmmata ja sobivasse kohta võrgu asemele viia. Lõpuks tüdinesid kohalikud pereemad vaibakloppimise puu taga otsimisest ning 2009. aasta sügisel asusid kohalikud lapsevanemad ja kooli juhtkond asja kallale ning lastele võrkpallitreenerit otsima, et see amatöörlik lähenemine pisut professionaalsemale tasemele viia. Tänu aktiivsetele vedajatele sama aasta sügisel trennid ka algasid. Järgmisel kevadel rajasid entusiastlikud lapsevanemad valla nõusolekul Männimäe lipuväljakule võrkpalliplatsi. Tegemist oli muruväljakuga, mille pinnas kõva ja pisut mügarik, ent kevadsuvisel perioodil kasutasid seda nii suvitajad, kohalikud harrastajad kui ka trennilapsed oma treeningute tarvis. Üks kohalik entusiast pidas arvestust, et esimesel Männimäe võrkpallisuvel ei kasutatud platsi võrkpallimängudeks vaid ühel päeval. Mitmel järjestikusel sügisel korraldasid kohalikud lapsevanemad tuluõhtu, millest saadud tulu abil suvist võrkpallilaagrit rahastati. Kogukond oli varmas kaasa lööma ning tuluõhtutele kogunes lapsi toetama inimesi ka kaugematest piirkondadest. Nii läks võrkpallipisik Männimäelt mööda Kose valda rändama ja tänaseks on võrkpallitrennidest saanud Kose huvikooli spordiosakonna üks osa.

Männimäe võrkpalliplats on aja jooksul olnud väga tihedas kasutuses, kuid viimastel aastatel on näha, et mängulusti ja entusiasmi pärsib platsi üha kehvenev seisukord (künklik, kõva pinnas, autoteele pisut liiga lähedal, postid amortiseerunud, võrgu kõrgust reguleerida ei saa, võrk oma aja ära elanud jne). Entusiastid on platsi kasutuskõlblikkuse hoidmiseks teinud elementaarseid hooldustöid ent hädavajalikud oleksid suuremad korrastustööd. Möödunud aasta suvel asutatud Männimäe Väikekoha Selts on võtnud südameasjaks võrkpallituluke taas suureks leegiks puhuda, et üheskoos korrastatud väljakul jälle neid mõnusaid võrkpallilahinguid nautida. Meie piirkonnas on palju spordisõpru ning tore oleks, kui piirkonnas asuvad korvpalliplats ja jalgpalliväljak saaks Männimäe väikekoha võrkpalliplatsi näol atraktiivse täienduse. Üks korralik võrkpalliplats on just hädavajalik ka noorvõrkpalluritele, sest suvisel ajal on meie külakeskuse spordisaal enamjaolt suletud ning puudub võimalus kvaliteetsete treeningute läbiviimiseks. Vähemtähtis ei ole seegi, et varasematel aastatel on iga volleväljakul peetud lahing kohale meelitanud nii küla kõige pisemaid kui ka eakamaid elanikke, kes ühtse kogukonnana mängudele kaasa on elanud. Võrkpall ühendab!

Praeguse, lipuväljakul asuva võrkpalliplatsi, asukoht ei ole piisavalt turvaline, sest asub suure sõidutee läheduses (ca 6 meetrit teest) ning seetõttu on meil kavas mänguplatsi asukohta pisut nihutada ning rajada see turvalisemasse kaugusesse ning väljaku mõõtmed seda võimaldavad. Töid sellega seoses on palju, kuid Männimäe Väikekoha Seltsi eestvedamisel on kogukond erinevates ettevõtmistes olnud väga ühtehoidev ja toetav ning võrkpalliplatsiga seonduvate tööde ja edasise hooldamise osas on eelnevad positiivsed arutelud ja läbirääkimised ka toimunud. Oleme ise hakkajad ning lisaks füüsilisele tööjõule on meile tehnikat vajavate tööde osas abi lubanud ka kohalikud põllumehed. Samuti on meil omast käest võtta väljaku rajamisega seonduv spetsiifilisem know-how, sest meie seltsi liikme Madis Kesküla juhendamisel on eelnevatel aastatel suve algul Kohila Rannavollekeskuses asuvaid väljakuid korrastamas käinud mitmed meie piirkonna lapsed ja vanemad. Omal jõul me kõiki vajaminevaid töid teostada ei suudaks, aga „Võrguplatsid korda!“ toetuse abil saaksime rajada heal tasemel korraliku volleväljaku, kus saaksime läbi viia näiteks ka suviseid võrkpallisarju nii suurtele kui väikestele. „Saame kokku lipuplatsil!“, kõlab meie kogukonnas aasta jooksul väga mitmeid kordi. See on märguanne, et midagi vahvat on tulemas või tuleb ühiste jõududega ära teha. Aga juba eeloleval suvel võiksid männimäelased üheskoos hõigata: „Saame kokku võrguplatsil!“.

10. Lustivere Külaselts. Põltsamaa vald, Lustivere küla.

Lustivere külarahvas on juba ammu harrastanud võrkpalli mängimist, eriti väljas. See külarahva võrkpallipisik algas pargis asuva muruväljakuga, mis siiani on pargis olemas, kuid seda enam kahjuks kasutada ei tohi. Praegu on kasutamisel ainult liivaväljak, kuid see tahaks ka uut hingamist saada. Igal aastal, enne rannahooaja algust, lööme väljakul hinge sisse – freesime läbi, piirid teeme vahenditest, mis parasjagu olemas on ja ühe vana võrgu saame ka kahe räsitud posti vahele pandud.  Lustivere liivaväljakut kasutatakse suvel päris ohtrasti, kas siis sõpradega niisama toksides või lausa külaetappide jaoks. Liivaväljakul on korraldatud nii külaetappe kui ka teisi turniire ja sooviks nende korraldamist jätkata uue ja värske väljakuga.

Aastate jooksul on Eesti Võrkpalli Liit koostöös Credit24, Oma Ehitaja ning Tallinna Spordi-ja Noorsooametiga korrastanud ja rajanud 120 võrkpalliväljakut. Nii jõuame sel suvel 130 väljakuni. Projekti suurtoetajana jätkab ehitusettevõte Oma Ehitaja, kes tarnib väljakute korrastamiseks ja komplekteerimiseks vajalikud vahendid.