Raul Ojassaar | Konkurents telemaastikul pani ülekandeid teise pilguga vaatama

Kõige suurem turniirieelne põnevus puudutas seda, mida suudab eeldatavalt väiksema eelarvega pakkuda TV3 tiim. Rahvusringhäälinguga võrreldes läheneti selgelt märksa sisulisemalt: stuudioseltskond oli väike ja külalisi sinna juurde ei võetud, seevastu olid kõik stuudioeksperdid hästi valmistunud, tundsid end otse-eetris mugavalt ja olid omavahel hea keemiaga. Suurt osa stuudioõhtuid juhtis tavapärane uudistereporter Karl-Johannes Kõiv, kes oli sellises rollis esimest korda, mis paistis kohati ka välja, kuid üldplaanis tema pealt eriti ei kärisenud.

ETV puhul oli tunda, et stuudio kvaliteet kõikus päev-päevalt üsna palju, olenedes selle koosseisust. Eri jalgpalliinimeste kasutamine on küll vaheldusrikas, ent kätkeb riski – mitu jalgpallurit ei tundnud end eetris üldse mugavalt, ei julgenud eriti sõna võtta ja ei andnud sellega vestlusele eriti midagi juurde.

Pidevalt stuudios samu nägusid näha võis turniiri lõppfaasis olla pisut tüütu (ehk võiks järgmisel korral kaaluda ühe-kahe inimese lisaks kaasamist?), ent kokkuvõttes toimis see strateegia päris hästi. Hea mõte oli ka kommentaatorite ja stuudio vaheline telesild poolaja alguses ja lõpus – kommentaatoreid näitas igas mängus põgusalt pildis ka ETV, kuid vahetut suhtlust stuudioga ei pakutud.

Loe pikemalt põhjalikku kokkuvõtet Soccernet.ee vahendusel