Levadia teekond Meistrite liigas: Flora saavutuse kordamiseks on vaja alistada kaks tiimi rohkem

Kui tavaliselt oleme harjunud, et uue hooaja eurosarjadele on mõtet pilk peale heita alles pärast jaanipäeva, siis tänavune suvi tuleb Eesti klubi(de)le pisut teisiti.

Madala reitingu tõttu tuleb meie valitseval meistril FCI Levadial oma seekordset euroteekonda alustada Meistrite liiga eel-eelringist, mis tähendab, et esimesse ringi jõudmiseks tuleb Levadial kõigepealt kaks vastast eelturniiril alistada. 

Kuidas on Eesti klubijalgpall sellisesse kohta jõudnud, kuigi FC Flora mängis eelmisel hooajal Konverentsiliiga alagrupiturniiril? Mida kujutavad endast Levadia vastased ning millised on Marko Savići juhendatava meeskonna võimalused Islandil toimuvalt miniturniirilt edasi murda? Betsafe’i blogi teeb Levadia tänavusele euroteekonnale põhjaliku eelvaate! 

Eesti klubijalgpall Euroopa nelja nõrgema seas, ajutiselt 

Kuivõrd eelmisel hooajal tegi FC Flora Eesti meistrina väga korraliku eurohooaja, jõudis esimese Eesti klubina eurosarjas alagrupiturniirile ning ei jäänud sealgi häbisse, võib tunduda pentsik, et Eesti meister peab sel suvel alustama Meistrite liigat mitte tavapärasest esimesest eelringist, vaid nendele päris kehvikutele mõeldud eel-eelringist. Mida see eel-eelring siis õigupoolest üldse tähendab ja endast kujutab?

Juba päris mitu hooaega on Meistrite liiga uus hooaeg sellise miniturniiriga alanud – selles osalevad nende nelja riigi meistrid, kes on UEFA klubijalgpalli riikide koefitsiendi poolest parasjagu neli kõige nõrgemat. Sisuliselt ütleb UEFA: teie ei ole kõik Meistrite liiga esimeses eelringis mängimist väärt – selgitage omavahel välja üks meeskond, kes on piisavalt parketikõlbulik, et teistega „päris“ võistlusel osaleda!

Paraku on Eesti klubijalgpall hetkel sellises seisus ning peab lürpima seda suppi, mis on varasema viie aastaga kokku keedetud. Olgu öeldud, et Flora eelmise aasta saavutused Levadia tänavust eel-eelringist alustamist kuidagi ei mõjutanud, sest tänavusel hooajal on riikide asetused paika pandud pärast hooaega 2020/21. Miks? Aga seetõttu, et kui asetused läheksid paika alles lõppenud hooaja järel, selguks mitmel pool alles päris viimasel hetkel, mitu eurokohta mõnes liigas üldse välja jagatakse ning millise koha peavad meeskonnad saama, et soovitud eurosarja pääseda. See, et koefitsiendid mõjutavad eurosarjade kohti aastase lõtkuga, tagab selle, et kõik meeskonnad teavad hooaja alguses, millise koha peavad nad koduses liigas saavutama, et Euroopa sarja koht endale tagada.

Riikide koefitsiendipunktide tabelis arvestatakse korraga viie aasta tulemusi Euroopas – seega langetasid Eesti selles tabelis 55 riigi seas 53. kohale (tagapool on veel vaid Andorra ja San Marino!) hooajad 2016/17 kuni 2020/21. Midagi liialt säravat meie klubidel nendest aastatest tõesti ette näidata ei olnud – iseäranis õnnetu ja väheresultatiivne oli meie jaoks hooaeg 2018/19, kui FC Flora, FCI Levadia, Nõmme Kalju ja Narva Trans pidasid eurosarjades kokku kümme kohtumist ning said kamba peale kokku vaid kaks võitu – Flora alistas kodumängus APOELi, Nõmme Kalju aga kodumängus Stjarnani. Edasipääsu aga kumbki nendest võitudest lõpuks ei toonud, mis tähendaski seda, et Eesti klubide jaoks jäi eurohooaeg tohutult lühikeseks ning vajalikke koefitsiendipunkte tõi ülivähe.

Hea uudis on see, et vähemalt mõneks ajaks peaks meie elu selles suhtes uuesti muretu olema ning pärast tänavust hooaega ei tohiks Eesti enam selles tabelis nelja viimase sekka langeda: Flora eelmise hooaja tugevad mängud kergitasid Eesti tabelis 53. kohalt 45. reale, mis loob meile vähemalt mõneks ajaks hea puhvri. Kui mõni eurosuvi veel lähiajal õnnestub, on seis veelgi parem, sest viieaastase perioodi algusest kukuvad meil arvestuses nõrgemad aastad eest ära. Seega peaks Levadia tänavune eel-eelringist alustamine olema meie jaoks madalpunkt, kust liigume kiirelt tagasi ülespoole.

Kaks võitu, et pääseda stardijoonele 

Kuigi eel-eelringi olemus peaks iseenesest tähendama seda, et Levadial tuleb kohtuda Euroopa absoluutse põhjakihiga, ei ole asjad tegelikult päris nii lihtsad kui esmapilgul tunduda võivad. Nimelt on Euroopa nelja nõrgema seas lisaks Eestile, San Marinole ja Andorrale sel hooajal sattunud ka Island, mille klubijalgpall on küll oluliselt nõrgem kui koondis, kuid kelle tippklubid on siiski professionaalsed ja võimelised Eesti meeskondadele selgelt lahinguid pakkuma. Levadial ei vedanud ka miniturniiri toimumiskohaga  – korraldusõigust taotlesid nii Eesti kui Island ning loosiõnn naeratas Islandile, mis tähendab, et kõik kohtumised selle väikese turniiri jooksul peetakse Reykjavikis kunstmuruväljakul. 

Loos tõi Levadiale kohe selle turniiri poolfinaalis vastaseks koduväljakueelist nautiva Islandi meistri Reykjaviki Vikinguri. Kuuekordne Islandi meister võitis mullu oma esimese tiitli 30 aasta jooksul, kuid on varem siiski UEFA sarjades osalenud – kaks hooaega tagasi langeti Euroopa liigas ühemängulises vastasseisus Sloveenia tiimile Ljubljana Olimpijale võõrsil alles lisaajal 1:2, 2015. aasta suvel aga võideldi samuti Sloveenia tiimi FC Koperiga kõvasti, ent jäädi kahe mängu kokkuvõttes 2:3 alla. Ei ole just kõige halvemad esitused…

Pessimistlikumale Eesti jalgpallisõbrale tekitab kindlasti muret ka Levadia viimase aja nigelad euromängud. Viimase viie hooaja jooksul on vaid ühe korra suudetud vastasest kokkuvõttes jagu saada ning esimesest ringist edasi minna! Sealjuures on mitu vastast olnud mõneti seekordse Vikinguriga võrreldavad: 2019. aasta suvel jäädi kahe mängu kokkuvõttes alla Islandi klubile Stjarnan, 2020. aastal aga saadi võõrsil Fääri saarte klubilt Torshavn 3:4 kaotus. Mõlemad kaotused olid seda valusamad, et mängupildi poolest vääris Levadia võitu ning oleks pidanud oma paremuse maksma panema – mine tea, kas mängu tuli närvipinge või kammitses neid midagi muud, igatahes ei suudetud seda teha. 

Eelmisel aastal tehti väike samm edasi – Gibraltari klubi St. Joseph’s alistati esimeses ringis kokkuvõttes 4:2 ning teises ringis anti Dundalkile kõva lahing, kuid 3:4 kaotus kahe mängu kokkuvõttes lõpetas siiski Levadia eurohooaja. Arvestades seda, et seekord tuleb Vikingurist võõrsil jagu saada vaid ühe mänguga, on banaanikoori ja ohumärke üleval päris palju. 

Meelest ei tasu lasta ka seda, et isegi kui Levadia saab Vikingurist jagu, ei ole töö miniturniiril veel tehtud – kolm päeva hiljem tuleb otsustavas lahingus seejärel kohtuda kas Andorra meistri Inter Club d’Escaldesi või San Marino tšempioni La Fioritaga. Kuigi ka nende vastaste vastu on kindlasti võimalik eksida, on Levadia ja Vikinguri paari võitja igal juhul turniiri finaalis väga selgeks soosikuks.

Kvalifikatsiooni põhiturniiril ootab Malmö 

Kui Levadia suudab Islandil kadalipu läbida, pääsevad nad alles sinna, kust tavaliselt Eesti meister oma eurohooaega alustab – ehk Meistrite liiga esimesse kvalifikatsiooniringi. Loosiõnn Levadiat siin ei soosinud – asetamata meeskonnana pidigi neile tulema paberi peal tugevam oponent, kuid see, et vastaseks tuleb eelmisel hooajal Meistrite liiga alagrupiturniiril mänginud Malmö, oli kahtlemata halb uudis, sest Levadia edasipääsušansid sellest ringist muutis see loos väga väikeseks. Ja Meistrite liiga esimeses kvalifikatsiooniringis võitmine on endiselt eduka eurohooaja juures võtmetähtsusega, sest just see annab klubile võimaluse järgmisest kolmest vastasest vaid ühe alistamise korral jõuda Konverentsiliiga alagrupiturniirile.

Üle tasub vaadata ka see, mis saab Levadiast siis, kui nad erinevates mängudes peaksid kaotama. Kui nad peaksid juba eel-eelringis kas esimeses mängus islandlastele või teises mängus San Marino või Andorra meistrile alla vanduma, langeksid nad otse Konverentsiliiga teise eelringi. Islandlastele kaotamise korral oleks nende vastane Rumeenia meistri Cluji ja Armeenia meistri Pjuniku paari kaotaja. Eel-eelringi finaali kaotamise korral saaksid nad vastaseks Iirimaa meistri Shamrock Roversi ja Malta tšempioni Hiberniansi paari kaotaja, seda samuti Konverentsiliiga teises eelringis, kust alagrupiturniirile jõudmiseks on vaja järjest alistada kolm vastast.

Kui Levadia Islandi turniiri võidab, aga Malmöle kaotab, langevad nad samuti Konverentsiliiga teise eelringi, aga sel juhul oleks nende vastane kas Walesi tšempion The New Saints või põhjaiirlaste Linfield – oleneb, kumb meeskond omavahelise duelli kaotab.

Juba on teada ka see, et kui Levadia peaks imekombel Malmöst jagu saama, oleks nende järgmine vastane juba päris jõukohane – selleks oleks Kosovo tšempioni Ballkani ja Vilniuse Žalgirise paari võitja.

FCI Levadia ajakava Meistrite liigas:
21.06 kell 22.30: Reykjaviki Vikingur – FCI Levadia
24.06 kell 22.30: La Fiorita / Iner Club d’Escaldes – FCI Levadia*