Reklaam sulgub sekundi pärast

10 asja, mida algava jalgpallihooaja eel teada ja jälgida

Cristiano Ronaldo

Nii kurb kui see ka ei ole, oleme jõudnud juuli lõppu ning see kõige soojemat sorti suvi on meil selleks korraks seljataha jäänud.

Tavapärasest mõni nädal varem ehk juba augusti esimesel nädalavahetusel saame aga hakata kaasa elama juba uuele jalgpallihooajale Euroopa tippliigades – Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal mängitakse siis juba esimesed liigamängud, Itaalias ja Hispaanias peab kõrgliiga naasmisega nädalakese kauem ootama. Millised narratiivid, eripärad ja nüansid on need, mida võiks uue hooaja eel tähele panna või mida teada?

1. MM-valiksari toob hooaja keskele kuu aja pikkuse pausi 

Kõige peamisem asi, mille poolest algav jalgpallihooaeg kõikidest senistest erineb, on see, et tavapäraselt suvel toimuv MM-finaalturniir toimub tänavu Katari kuumuse tõttu talvel – ning kuigi tavapäraselt kuu aja pikkune turniir on seekord toimumas turbokiirusel ning kestab 21. novembrist 18. detsembrini ehk mõne päeva jagu vähem, jätab see klubihooajale siiski väga olulise ja märgilise jälje, lõigates selle sisuliselt pooleks. Klubide jaoks jaguneb tänavune hooaeg MM-i eelseks ja MM-i järgseks ajaks – Inglismaa Premier League’i näitel toimub viimane MMi eelne mänguvoor 12. novembril, finaalturniiri järel on esimesed mängud kavas aga juba Boxing Dayl ehk 26. detsembril. Ka hooaja lõpp venib tavapärasega võrreldes paar nädalat edasi – Meistrite liiga finaal peetakse näiteks 10. juunil.

2. Viimane harjumuspärane MM-finaalturniir – niivõrd-kuivõrd 

Kuigi tänavune MM on nii mõneski mõttes täiesti teistsugune ja eriline, toimudes talvel, väga väikeses riigis ja tavapärasest intensiivsema graafikuga, siis mõnes mõttes tuleb sellest veel viimast võtta, sest 2026. aastal on FIFA plaani järgi MMile pääsemas juba 48 meeskonda, mis tähendab praeguste eelduste kohaselt seda, et neljaliikmeliste alagruppide asemel hakkaksime vaatama 16 kolmeliikmelist gruppi, mis on juba oma olemuselt tobe ja annab võimalusi kokkumängudeks, kuigi toob hiljem kaasa rohkem väljalangemismänge. Vähemalt on seekord turniiri formaat endine – 32 meeskonda, kaheksa alagruppi ja 16-liikmeline play-off on püsinud sama alates 1998. aastast.

3. Teistmoodi üles ehitatud koondisepausid 

Kui jalgpallisõbrad on juba paarkümmend aastat olnud harjunud, et septembri algus toob lisaks uuele kooliaastale kaasa ka sügisese esimese koondisepausi, siis tänavune harjumatul ajal toimuva MMiga hooajal on asi teistmoodi – sügisesed koondisemängud tulevad seekord ainult septembri lõpus, kui koondistel on kavas kolm kohtumist. 19.-27. septembrini toimuval perioodil mängitakse Euroopas lõpuni Rahvuste liiga alagrupiturniir – Eestit ootavad siis ees kodumäng Maltaga ja võõrsilmäng San Marinoga, lisaks võib oodata ka üht maavõistlust. MMi järel on järgmine koondisepaus kavas märtsi lõpus, seejärel juuli keskel.

4. Meistrite liiga harjumatu graafik 

Ka meie tabeli neljas punkt on tugevalt seotud sellega, et tänavune MM-finaalturniir toimub keset klubihooaega – seetõttu on muutunud ka Meistrite liiga alagrupiturniiri ülesehitus ja ajakava. Esimesed grupimängud peetakse juba 6.-7. septembril ehk tavapärasest tükk maad varem, kusjuures teine voor toimub juba sellele järgneval nädalal. Järjest nädalatel peetakse ka kolmas-neljas ja viies-kuues mänguvoor ning kõik edasipääsejad on selged juba 2. novembri hilisõhtul. Kaheksandikfinaalidega alustatakse aga tavapäraselt valentinipäeva paiku.

5. Mis saab Cristiano Ronaldost? 

Eelmisel suvel suure liigutuse teinud ning Juventusest Manchester Unitedisse siirdunud Cristiano Ronaldo kohal on uue hooaja eel väga palju küsimärke – 37-aastane portugallane ise soovib klubist lahkuda, et saaks mõnes teises klubis mängida Meistrite liigat, paraku on ta sattunud keerulisse olukorda, sest ühest küljest ei soovi United temast loobuda, teisalt ei ole ta ka endale sobivat kosilaste veel leidnud, kes a) sooviks Ronaldot enda meeskonda ning oleks nõus mängu tema ümber ehitama ja b) oleks rahaliselt võimeline ülemineku teoks tegema. Hetkel tundub, et Ronaldol tuleb Manchesteri jääda, kuid üleminekuaken on lahti septembri alguseni ning selle ajani võib oodata kõike. Kas härra Meistrite liiga jääb üle peaaegu paarikümne aasta kõige prestiižsemast klubisarjast tõesti eemale?

6. Premier League’is viis vahetust 

Kui sisuliselt kogu ülejäänud jalgpallimaailm üheskoos koondisemängude ja eurosarjadega jõudis selleni juba eelmisel hooajal, siis Premier League mitte – täpselt nagu läks ka VARiga, olid inglased muutuste osas skeptilised, aga uuest hooajast alates on ka Inglismaa kõrgliigas lubatud ühel meeskonnal teha mängus kuni viis vahetust.

7. Kas Manchester Cityle saab keegi tänavu vastu? 

Inglismaa Premier League’is on viimastel aastatel totaalselt domineerinud Manchester City, kes on viimasest viiest Inglismaa meistritiitlist võitnud neli. Ainsana on nende hegemooniat korra suutnud väärata Liverpool, kes on sellele lisaks veel kahel hooajal suutnud tiitlivõitluse viimase vooruni välja viia -kaasa arvatud lõppenud hooajal. Pealtnäha on City kahe hooaja vahel veelgi tugevamaks ja võimsamaks muutunud, lisades ründeliini ühe teatud Norra ründemehe… Kui meeskond just vaimselt või füüsiliselt täiesti ära ei lagune, on nad ka uue hooaja eel peamised tiitlisoosikud – ent kas Liverpool, Chelsea, Tottenham või keegi teine suudab neile tänavu vastu saada?

8. Mis saab FC Barcelonast? 

Barcelona veider olukord on sel suvel olnud jalgpallisõprade seas üheks suureks jutupunktiks. Ühest küljest väidavad ka klubi juhid ise, et FC Barcelona on rahaliselt väga suurtes raskustes, teisalt teevad nad üleminekuturul väga suuri liigutusi ning on teiste seas uue hooaja eel meeskonda tugevdanud Robert Lewandowskiga, kes Müncheni Bayernist välja osteti. Barcelona on mitmete finantstehingutega pannud tõsiselt panti tuleviku, et olevikus olla endiselt konkurentsis suurte tiitlite nimel – kas need riskid õigustavad ennast ära või ähvardab maailma üht suuremat klubi siiski pankrot (või lihtsalt väga keeruline rahaline seis)?

9. Ballon d’Ori valimise kriteeriume muudeti 

France Footballi ajakirja poolt välja antava maailma kõige prestiižikama individuaalse jalgpalliauhinna ehk Ballon d’Ori valimist on varem kritiseeritud selle poolest, et auhind antakse välja aasta lõpus ning pole päris selge, kas valitakse kalendriaasta või lõppenud hooaja parimat mängijat. Alates juba selleaastasest valimistsüklist on tehtud aga oluline täpsustus – Ballon d’Or antakse nüüd välja lõppenud jalgpallihooaja saavutuste põhjal, seega lähevad aasta lõpus toimuva MM-finaalturniiri saavutused arvesse 2023. aasta auhinna määramisel.

10. Premier League’i näeb Eestis uuest kanalist 

Eesti jalgpallisõbrad olid ilmselt väga harjunud teadmisega, et TV3 spordikanal, mis iganes nime see parasjagu kandis, näitas väga suures mahus Inglismaa Premier League’i ja Meistrite liiga kohtumisi ning ka paljusid väliskoondiste valikmänge ehk väga suurt osa suurest rahvusvahelisest jalgpallist. Viimase paari aastaga on selles vallas aga palju juhtunud – Viaplay on väga jõuliselt turule trüginud ning kui juba eelmisel hooajal saadi enda kätte Meistrite liiga ja koondisemängude näitamise õigused, siis uuest hooajast on Viaplay voogedastusteenuse käes ka Premier League’i õigused – eestikeelse kommentaariga saab sealjuures vaadata kõiki Premier League’i kohtumisi. Vähemalt on samaks jäänud suurem osa kommentaatoreid, kelle häälega vutisõbrad TV3 Spordi aegadel ära harjuda jõudsid. Mine tea, mõne jaoks on see ehk hoopis negatiivne asjaolu! TV3 Sport asub aga tühjaks jäänud kohta täitma Hollandi ja Prantsusmaa liigade mängudega, seega saab Eesti televaataja tutvuda ka uute (või unustatud vanade) vutiliigadega.