TOP 10: maailma spordisündmused aastal 2022

10. Cristiano Ronaldo tüli Manchester Unitediga 

Jalgpalliajaloo üks kõige-kõige parematest mängijatest on karjääri lõpus sattunud sellesama iseloomu küüsi, mis temast tippmängija tegi. Vägisi tundub, et Cristiano Ronaldo ise ei suuda tajuda, et ta ei ole enam 37-aastaselt tegelikult maailma parim, kuigi kõik muud märgid sellele justkui viitavad. Hoolimata sellest, et tal oli Manchester Unitediga väga suur emotsionaalne side, lõid pidevad pingile jätmised ja kokku kuivanud mänguaeg tal lained üle pea kokku ning tulemuseks oli väga jahmatavalt otsekohene intervjuu, kus ta klubile, peatreener Erik ten Hagile ja teistele mängijatele sisuliselt vee peale lasi.

Tulemuseks see, et United otsustas Ronaldo ülikalli lepingu lõpetada – portugallane jäi seetõttu töökohast ja hiigelsissetulekust ilma. Ilmselt arvab ta siiani, et väärib kohta mõnes absoluutses tippklubis, mis võitleb Meistrite liiga tiitli eest – viimased uudised räägivad aga siiski, et see Meistrite liiga võib olla hoopis Aasia oma, sest töötut vutimeest seostatakse siirdumisega Saudi Araabiasse, veelgi suurema raha järele… 

9. Sydney McLaughlini maailmarekord 

Kui 2021. aastal nägime Tokyo olümpiamängudel, kuidas meeste 400 meetri tõkkejooksus Karsten Warholm varasemalt täiesti hoomamatu ja uskumatu maailmarekordi jooksis, jäi samal alal Sydney McLaughlini poolt joostud maailmarekord pisut varju. Sel suvel uuendas endiselt vaid 23-aastane ameeriklanna läbi aegade parimat tulemust veel korra – alates 22. juulist on maailmarekordinumbrid 50,68. Mõelda vaid, et veel 2019. aasta suvel oli venelanna Julia Petšonkina 2003. aastal joostud maailmarekord 52,34… Kõigi aegade edetabelis edestab McLaughlin kaasmaalast Dalilah Muhammadit peaaegu sekundiga – Muhammad jooksis Tokyos ajaks 51,58.

8. Inglismaa naiste võit jalgpalli EM-il 

Naiste jalgpall on aastakümneid olnud totaalselt meeste mängu varjus, ent viimastel aastatel on hakanud toimuma suur läbimurre: naiste võistlused on kogunud üha rohkem publikut ja laiema avalikkuse tähelepanu ning suvel Inglismaal peetud naiste EM-finaalturniir oli selle kõige ehtsamaks näiteks: mõned aastad tagasi paika pandud plaan pidada turniiri mänge peamiselt väiksematel staadionitel osutus ebaõnnestumiseks, sest publikuhuvi oli paljude mängude vastu nii suur, et soovijad ei mahtunud tribüünidele! Inglismaa naiste võiduga lõppenud turniir tõi nii Eestis kui ka mujal maailmas naiste jalgpalli teravalt fookusesse ning muutis selle veelgi tõsiseltvõetavamaks maailmaalaks. 

7. Kamila Valijeva dopingujuhtum taliolümpial 

Pekingi taliolümpiamängudel ei juhtunudki maailma tippspordi mõttes väga palju tõeliselt suuri ja olulisi sündmusi, mis oleksid uudiskünnise ületanud ka riikides, mis talispordist ei hooli. Üks selline aga siiski juhtus – paraku ei olnud selleks mõne suure sportlase vägev saavutus või vägev hokiturniir, vaid hoopis noore iluuisutaja Kamila Valijeva dopingujuhtum. Vaid 15-aastane Valijeva alustas naiste seas võistlemist alles mullu sügisel, kuid kuulus kohe maailma absoluutsesse tippu ning sõitis Pekingi olümpiale väga suure favoriidina, ent sattus seal omapärasesse dopinguskandaali. Tema 2021. aasta jõulude paiku antud dopinguproovi positiivne vastus saabus alles pärast olümpiamängude võistkonnavõistluse lõppu, mistõttu isegi selle autasustamine edasi lükati – ning tal lubati edasi võistelda, sest niivõrd noore sportlasena kehtivad talle teistsugused reeglid kui täiskasvanutele! Individuaalvõistlus Valijeval aga ilmselgelt häiriva olukorra tõttu ebaõnnestus ning medalit ta sealt kätte ei saanudki. 

Paradoksaalne olukord, kus oma nooruse tõttu kehtisid talle olümpial teised reeglid kui konkurentidele saab uuest aastat lõpu – rahvusvaheline uisuliit tõstis Valijeva juhtumi valguses osalejate miinimumvanuse 15-lt 17-le, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida. Kuna vaidlused veel käivad, saab Valijeva Venemaal endiselt võistelda (Venemaa ja Valgevene uisutajad on rahvusvahelisest spordielust kõrvaldatud). 

6. Novak Djokovići ei lubatud Austraalia lahtistele 

Maailma tennises oli lõppev aasta väga märgiline ja pungil erinevaid suuri ja tähtsaid sündmusi – näiteks maailma esireketi ja naiste tennise viimase paari aasta totaalse valitseja Ashleigh Barty otsus päevapealt täielikus tipus olles karjäär lõpetada ei mahtunud isegi meie tabelisse! Küll aga mahtus siia skandaal, mis keris ennast juba eelmise aasta lõpus, kui selgus, et koroonaviiruse tõkestamise reegleid väga tõsiselt võttev Austraalia ei kavatse riiki sisse lubada Austraalia lahtiste meeste suurimat soosikut Novak Djokovići, kes on teadupoolest suur vaktsiinivastane. Djoković sai enda sõnul siiski eriloa, kuid kui ta lennukiga Melbourne’i kohale jõudis, peatati ta piirivalvurite poolt kinni, hoiti koos põgenikega kinnipidamisasutuses ja saadeti pärast mitu päeva kestnud kohtuvaidlusi üks päev enne turniiri algust riigist välja.

5. Serena Williamsi lõpetamine (?) 

Jätkame tenniselainel – 2022. aasta jäi viimaseks võistlushooajaks kahele tõelisele vägevale. Kodusel US Openil pidas oma viimase turniiri läbi aegade parimaks naismängijaks peetav Serena Williams, kes paar nädalat enne oma 41. sünnipäeva hüvastijätuturniiril üllatuslikult lausa kolmandasse ringi jõudis – suurima üllatusena suutis ta sealjuures teise ringi kohtumises alistada maailma teise reketi Anett Kontaveidi… Kolmandas ringis jäi Williams lõpuks alla Austraalia esindajale Ajla Tomljanovićile. 

Kuigi kõikide eelduste kohaselt jäi see Williamsi viimaseks etteasteks suurimal profitenniselaval, ei söandanud ta ise välja öelda, et nüüd ikkagi päriselt ja lõplikult kõik on – Willams jättis võimaliku tagasituleku osas siiski ukse praokile. Võib arvata, et mõnel üksikul turniiril, sõumängul või võistlusel me teda veel siiski näeme – paistab, et tema armastus tennise vastu on selleks lihtsalt piisavalt suur ja vastupandamatu. 

4. Roger Federeri lõpetamine 

Williamsist vaid kuu aega vanem Roger Federer ei olnud meeste tennises nii suur valitseja kui Williams naiste seas, sest Federeri kõrval olid ka teised suured eesotsas Rafael Nadali ja Novak Djokovićiga, kuid maailma tennisele on Federer jätnud siiski sama suure jälje, kui mitte suuremagi. Šveitsi legend on viimased paar aastat olnud vigastustega hädas ning teatas juba pikalt ette, et septembri lõpus Londonis toimunud eksklusiivne võistlus Euroopa ja ülejäänud maailma vahel – Laver Cup – jääb tema luigelauluks. Seal mängis ta oma viimase matši koos suure rivaali ja sõbra Rafael Nadaliga paarismängus, jäädes ülinapilt kiires lõppmängus alla USA duole Jack Sock – Frances Tiafoe. See polnudki aga kõige olulisem – oluline ja märgiline oli see, kuidas võeti Federeri lahkumine spordimaailmas vastu. Kõige paremini võttis selle ilmselt kokku see, kuidas matši lõpu järel suur rivaal Rafael Nadal Federeri kõrval pisaraid valas – see oli suure spordimehe ja džentelmeni lõpetamine. 

3. Rafael Nadali 21. ja 22. suure slämmi tiitel 

Aasta esimene suure slämmi turniir tennises algas sellega, et kõik pealkirjad rääkisid riigist välja saadetud Novak Djokovićist, aga turniiri kulminatsiooni ajal olid Djokovići seiklused ilmselt vähestel meelel – sõu varastas hoopis 35-aastane Rafael Nadal, kes jõudis vastu ootusi finaali välja ning korraldas seal tõeliselt meeldejääva etenduse, tulles Daniil Medvedevi vastu välja kahesetilisest kaotusseisust ja võites turniiri – see oli tema karjääri 21. suure slämmi tiitel, millega tõusis ta kõigi aegade arvestuses esimest korda läbi aegade parimaks, möödudes Roger Federerist ja Novak Djokovićist, kel mõlemal oli sel hetkel kirjas 20 tiitlit. 

Vägevat seeriat jätkas Nadal oma lemmikturniiril Prantsusmaa lahtistel, mille ta juba 14. korda (!!!) kinni pani, eirates tõsist jalahäda, mille tõttu iga mängu eel süstidega ta jalg sisuliselt tuimestati, et ta vähegi mängida saaks. Tõelise võitlejana jõudis Nadal mõned nädalad hiljem hoolimata kõhulihase rebendist ka Wimbledonis poolfinaali, kuid siis osutus vigastus nii tõsiseks, et hoolimata veerandfinaalis selle eiramisest ei saanud ta poolfinaaliks platsile tulla. 

Novak Djokovići võit US Openil tõstis serblase Nadalist vaid ühe suure slämmi tiitli kaugusele, kuid praegu saab hispaanlane nautida seda, et ta on läbi aegade kõige edukam meestennisist. Faktid ei valeta! 

2. Venemaa eemaldamine rahvusvahelisest spordielust 

Veebruari lõpus väga tõsiseks sõjaks kasvanud Venemaa ja Ukraina konflikt jättis mõistagi suure jälje ka spordimaailmale: kui algul võis karta, et tavapäraselt spordi ja poliitika lahushoidmisest rääkivad spordiorganisatsioonid ei soovi jõulisi samme astuda ja üritavad pea võimalikult sügavale maa alla pista, siis tegelikult reageerisid mitmed suured organisatsioonid ja ühendused kiirelt ja efektiivselt, eemaldades Venemaa (ja mõnel pool ka Valgevene) sportlased rahvusvahelistelt võistlustelt.

Üheks suureks erandiks jäi tennis, kus Venemaa ja Valgevene mängijad endiselt tuuril osalevad, kuid ametlikult oma riiki esindada ei saa. Tennisemaailmas paistsid eriarvamusega silma Wimbledoni turniiri korraldajad, kes venelasi ja valgevenelasi võistlema ei lubanud – „karistuseks“ ei andnud WTA ja ATP seetõttu Wimbledoni turniiri eest mängijatele edetabelipunkte. Natuke vähem kui aasta aega pärast esimeste otsuste tegemist saab julgelt öelda, et venelaste eemalejäämisest on oluliselt kaotanud väga vähesed spordialad – paljudel teistel spordialadel võib suhteliselt lihtsalt isegi meelest minna, et venelasi võistlema ei lubata. 

1. Argentina jalgpallikoondise ja Lionel Messi maailmameistritiitel 

Jalgpalli MM on niigi maailma suurim spordisündmus, kuid tänavuse Kataris toimunud turniiri kulminatsioon muutis selle veelgi suuremaks ja olulisemaks: Argentina koondise ja nende liidri Lionel Messi võit jätab jalgpalliajalukku väga suure jälje. Ühest küljest nägime hästi ära, kui palju 36-aastase pausi järel saadud MM-tiitel argentiinlastele tähendas, teisalt aga kinnistas ihaldatud MM-tiitel Lionel Messi pärandit kõigi aegade parima jalgpallurina. Novembris ja detsembris olid kogu spordimaailma pilgud pööratud just jalgpalli MMile ja pole kahtlustki, et MM üldiselt ja Argentina võit olid sündmused, mis spordimaailma ja kogu maailma üldiselt kõige rohkem kõigutasid ja mõjutasid.