Masters 1000: ees seisavad suured muudatused

Foto: Zumapress.com/Scanpix

 

Madrid ja Rooma suurendavad alates järgmisest hooajast põhitabelimängijate arvu 96-le. Kanadas ja Cincinnatis soovitkase sama teha alates 2024. aastast. Samas on ATP-kalendris veel palju sättimist ja klapitamist.

Pole kahtlust, et Andrea Gaudenzi ametiaeg ATP presidendina on olnud tenniseajaloo üks tormilisemaid: see algas ATP tuuri viiekuulisest katkestusest pandeemia tõttu, seejärel tuli itaallasel tegeleda mängijate kasvavate protestidega seoses auhinnarahade jagamisega, järgnes PTPA (Professional Tennis Players Association) loomine (seni ilma eriliste tagajärgedeta). Käesoleva aasta alguses Djokovici afäär Austraalias, seejärel “Hiina probleem” ja nüüd Ukraina sõda, mille tagajärjel  Wimbledon otsustas keelata venelaste ja valgevenelaste osalemise sel slämmiturniiril.

Isegi kõige aktiivsem ja loomingulisem juht võib sellise koorma all ägama hakata. Kuid tundub, et  Gaudenzi on siiski suutnud keskenduda strateegilise plaani väljatöötamisele ja elluviimisele, et panna alus jätkusuutlikuma tuuri ülesehitamiseks, mille käigus ka mängijad saaksid lõpuks õiglase osa kasumist. Masters 1000 tuludest võib kujuneda tuleviku tennise jätkusuutlikkuse selgroog.

Kõige olulisem muudatus Gaudenzi strateegilises plaanis on kõigi Masters 1000 turniiride pikendamine 11-12-päevasteks ühisturniirideks, kus osaleb 96 mängijat. Sel viisil üles ehitatud suuremate tuludega turniirid võivad hõlmata mitmeid väiksemaid sündmusi, alates ATP 500-st kuni ATP 250-ni ja lõpetades Challenger Seriesiga, nii et mängijatele pakutakse logistilist tuge, mis võimaldab neil vähendada kulusid.

Indian Wellsi ja Miamis turniiride ajal peeti ATP juhtide seas mitmeid kohtumisi ning rahvusvahelisele tennisemeediale teadaolevalt kiideti heaks otsus edaspidi valdava enamuse Masters 1000 turniiride pikendamine ning põhitabeli suurendamine 96-le mängijale. 2023. aasta hooajal peaksid uues formaadis alustama Mutua Madrid Open ja Italian Open, samas kui Canadian Open ja Cincinnatis toimuv Western&Southern Open peaks uuele formaadile üle minema alates 2024. aastast.

Hetkel pole selge, kuidas kalender ümber korraldatakse. Lahendamist vajavad ka logistilised probleemid, samuti toetus lisamängijatele (nii meestele kui naistele), kes saabuvad näiteks Rooma uue formaadi tõttu varem.

Ametlikku teadaannet on oodata üsna pea: Gaudenzi avaldas juba Indian Wellsi kohtumistel soovi 2023. aasta kalender paika pann. On tõenäoline, et peagi saame palju soliidsema ettekujutuse sellest, milline saab olema 2023. aasta tennise hooaeg.

Loomulikult tuleb paika loksutada ka mitmeid muid olulisi aspekte: esiteks on vaja teada, kas WTA Touril plaanitakse teha samasugused muudatused, et turniire ühtlustada. Sel aastal ilmnes Mutua Madrid Openil üsna veider lahknevus: WTA turniir algab neljapäeval 64-se põhitabeli mängudega. ja teisel nädalal on mängijatel puhkepäevad. Selle tulemusena mängitakse meeste turniiri kolmas voor naiste poolfinaalidega samal päeval.

Mis saab pärast tänavust US Openit, on endiselt suhteliselt segane. Hiina ajab endiselt COVID-19-ge nullpoliitikat, Shanghai on karmis isolatsioonis ning riiki sisenemise reeglid on endiselt äärmiselt ranged. Välisriikidest saabuvatele reisijatele kehtib kolmenädalane hotellikarantiin. On ebatõenäoline, et tennisemängijad selliseid tingimusi aktsepteerivad, eriti pärast peaaegu “tavalise elu” taassaabumist koroonamõttes.

Kindel on, et tenniseturniiride kalendris ootavad ees suured muudatused, mis võivad järgmise kahe hooaja jooksul tekitada parema tasakaalu turniirikorraldajate ja mängijate vahelise kasumi jagamisel, eelkõige mõeldes ka maailma edetabelis teise sajasse kuuluvatele mängijatele.