Rait Ratasepp püstitas 12-tunni jooksus uue Eesti rekordi

Rait Ratasepp: "Kuigi esimeses pooles olin varasemast aastast 6 km kiirem ja tänu sellele õnnestus parandada 12-tunni Eesti rekordit, siis öö ja nullilähedase temperatuuri saabudes ei suutnud ma oma kehale vajalikku energiat toiduga enam tagada. Kahtlustan, et energiapuuduse tekkimises mängis seekord olulist rolli ka võistluse esimesel 8 tunnil puhunud tugev ja jahe tuul."

"Spordikella järgi kulus mul ööpäeva jooksul liikumiseks energiat 15 771 kcal, kuid tegelik energiakulu võis jaheda tuule ja madala temperatuuri tõttu olla märkimisväärselt suurem. Esimesed 8 tundi oli mu keskmine pulss 131, püsides vahemikus 125-140. Seejärel tuul vaibus ning see väljendus kohe ka pulsis - järgmised neli tundi oli keskmine pulss 121. Pärast südaööd ilm jahenes oluliselt, jooksusamm aeglustus ning pulss langes 109ni. Hakkas nii jahe, et tuli korraks seisma jääda, riided (talveriiete vastu) ära vahetada, sooja söögi ja joogiga külmatunne kehast välja saada. Varasem kogemus on mind õpetanud, et ilmast sõltuvate katsumuste puhul on matkaautost tohutu abi. Ja mis vähemalt sama oluline - saatemeeskonnal peab olema võimalikul hea ja mõnus olla . Siinkohal suured tänud Puhkusratastel.ee - matkabusside rent Tartus väga mõnusa matkabussi eest."

"Jooksu võtaks kokku siis selliselt, esimesed 12 tundi nautisin jooksmist ning teine samapalju treenisin tahtejõudu ning lihasvalust üle olemist.
Lõpetuseks suured tänud mind jooksul abistanud Kaur Kuuskmäe, Henno Puu ja Kädy Maadväli. Samuti tänud võistluse korraldajatele, kaasaelajatele ning koostööpartneritele."

"Kuna mu järgmine suurkatsumus (ultrajooks Surmaorus) on juba 4 nädala pärast, siis eilse 24-tunni jooksu kõige olulisem eesmärk oli lõpuni vastu pidada, mitte poole peal katkestada. See sai täidetud. Nimelt katkestamisel on tihtipeale kaugele ulatuv negatiivne mõju ning see võib lihtsalt korduma hakata. Seepärast sean ma katsumustel oma miinimum eesmärgiks finišeerimise."

"Kuigi mu järgmine katsumus toimub maailma kuumimas kohas, ei tähenda, et ma seal ei pruugi nullilähedase temperatruuriga kokku puutuda. Nimelt Badwater146 raja seni kõige kiiremini läbinu alustas oma katsumust 49 °C kuumuses ja finišeeris -1,7 °C temperatuuri juures Mount Whitney tipus (4421 meetrit)."