Mihkel Räim: tegime suhteliselt targalt, et ennast kapsaks ei sõitnud

„Tuuri raskeim päev,“ kirjutas Räim sotsiaalmeedias.

„Olin alguses aktiivne ja püsisin grupi peas, et vaadata, kas on lootust jooksikute hulka saada. Alguses ei olnud, sest üks poolakas lasti minema ja tundus, et asi ongi tehtud, aga siis tuli vahefiniš ja grupp sai peaaegu poolaka kätte. Peale vahefinišit mõtlesin, et proovin vana head kavalt nippi ja ründan kohe. Läksin sujuvalt, sain poolaka kätte ja hõikasin, et haagi sappa. Meiega liitus veel üks sakslane ja olime läinud. Tegelikult soovisin saada ette 5-7 meest, siis oleksid paremad võimalused olnud. Meid oli ainult kolm ja sõitsime targalt ehk ei läinud maksimumiga panema, vaid kontrollisime, mida peagrupp teeb ja kui kaugele meid lasta tahavad.“

„Korra saime vahe kahe minuti peale, aga siis tõmmati tagasi 1.20-1.30 peale,“ jätkas Räim. „Oli üsna selge, et kaugele meid ei lasta. Sõitsime mõistlikult ja ei rapsinud, lõppude lõpuks on peagrupi otsustada, millal nad meid püüdma hakkavad. Meie põhiplaan oli ees olla kuni suure tõusu lõpuni. Sealt oli 40 km finišini. Kahjuks saadi meid täpselt tõusu all kätte ja siis oli suhteliselt aamen kirikus. Proovisin veidi seal ees sipelda, aga tõusu mindi minu jaoks veidi liiga kiiresti. Võtsin oma hoo ja leidsin sobiva pundi. Lõpus võtsin viimase kolme kilomeetrise tõusu veelgi rahulikumalt, et homseks natukene taastuda. Olime küll päev otsa eest ära, aga võtsime suhteliselt targalt ja ennast kapsaks ei sõitnud.“

Velotuuri viimasel etapil sõidetakse 114 kilomeetrit marsruudil Pazin – Umag.