Reklaam sulgub sekundi pärast

Mägi EM-i blogi: jahihooaeg algab

Hispaania peab esmakordselt EM-i ajaloos pärast esimest ringi kotid pakkima
Hispaania peab esmakordselt EM-i ajaloos pärast esimest ringi kotid pakkima — FOTO: Jozo Cabraja_kolektiff_EHF

HC Kehra ja Eesti koondise treener Janar Mägi lahkab oma blogis käsipalli Euroopa meistrivõistlustel toimunut. 

Jahihooaeg algab, põhigruppidesse pääsejad on selged. Grupi võitjad said au võtta kaasa kaks punkti või ühe, teise koha omanikud tulid käed taskus,välja arvatud Austria, kaasas hambahari ja plätud.

Gruusia võtab seisuga 22-19 ära Bosnia ja Hertsogoviina meeskonna. Turniiri debütandile oluline võit, ehk kodumaal motiveerib see mõnda noort nutimaailmast ja kohaliku külakaupluse nurgalt hoopis pallisaali kolima. Ei olnud lihtne mäng, aga sageli just selliseid võidavad need, kes rohkem tahavad. Ajalugu on tehtud igatahes. Turniiri eriauhinna, mille nime saab iga käsipallisõber ise valida, pälvib konkurentsitult Bosnia ja Hertsogoviina meeskond. Konkurentsitult pakuti selle turniiiri kõige kehvemat, aeglasemat ja silmavaenulikumat käsipalli.

Tsehhi turniir on pettumus, kohmakas ja ebastabiilne mäng päädib 2 punktiga grupis, viimases mängus võit Kreeka vastu 29-20. Kreeklased pusivad, aga pole lihtsalt seda vajalikku kvaliteeti, vähemalt tahavad mängida, erinevalt Bosniast.

Poola saab ka silmad pähe 32-28. Kindlasti pettumus, aga paar olulist lüli jäi kõrvale ka, eesotsas Morytoga. Fääridel saab natuke ramm poolakate vastu otsa, pea terve turniir roteeritakse 9-10 mehega, aga siin on tegemist alles seemnega, mis idanema hakkab. Kui olulised mehed püsivad terved ja tuleb paar asjalikku tegelast juurde, siis ehk järgmisel turniiril on vars koos paari lehega juba nina maa seest välja pistnud ja konkureeritakse juba kauem. Vägevat käsipalli igatahes mängitakse.

Portugal laseb teise poolaja alguses taanlaste vastu gaasi maha ja lepib tulemusega. Natuke suureks tükiks jääb skandinaavia sats sellel korral. Vahe kümme ja Taani läbib alagrupi vigadeta, Portugal samuti edasi, aga pihud tühjad. 37-27.

Norra läheb Hamburgi käed taskus, pagasit tassivad sloveenid. Mõnevõrra üllatuslikult on Sloveenia mäng koguaeg paranenud, turniiri algusega võrreldes. Norra sisemine Röd murdis jala ja see turniir on lõppenud. Suhteliselt vähe vahetust on tagaliinis ja eks ole näha, kaua samad mehed jaksavad. Kergeks üllatuseks võib pidada ka sloveenide võitu viimases raundis norrakate vastu. Paberil oli kindlasti seis vastupidine, aga paberid põlevadki üsna tihti. Lõppskoor 28-27.

Holland ja Rootsi pakuvad veel korraliku etenduse. Lõpus on mängu võtmed tulpidemaa käes, aga Palica olulised tõrjed mängu lõpufaasis toovad Rootsile kaks punni kaasa, Holland samuti edasi, aga nulliga. Mängu kõige valusam hetk on Benghanemi vigastus, suure tõenäosusega jääb hollandlaste keskkaitse ja joonemees pikemaks ajaks väljaku kõrvale. Väga valus löök lisaks Smitsile. Mulle on mees jätnud nii sellel, kui eelmistel turniiridel väga hea mulje, ning tegemist on kindlasti ühe alahinnatuima joonemängijaga, kelle nime taga võiks seista palju kõvema klubi nimi, kui seal praegu on. Rootsi pole veel oma mängu päris käima saanud, kui kaitse ja töö väravas on aksepteeritav, siis väravate viskamine veel nii hästi ei õnnestu. Põhigrupis saab seda veel lihvida.

Main Roundi esimesed kaks lähevad poolfinaali, mängitakse välja ka 5-6 koha omanik (kvalifikatsioon), teised saavad koju ahju peale pikutama.

Hamburgi Barclay arenat külastab järgnevatel päevadel selline seltskond:
GRUPP 2
Taani 2p
Rootsi 2p
Sloveenia 2p
Holland 0p
Norra 0p
Portugal 0p

Kölnis mängivad järgmised võistkonnad:
GRUPP 1
Prantsusmaa 2p
Ungari 2p
Horvaatia 1p
Hispaa..... vabandan, Austria 1p
Island 0p
Saksamaa 0p

Kuidas see kõik nüüd niipidi läks võtame kohe osadeks.

Horvaatia võidab rahulikult Rumeeniat ja tulemus 31-25 on piisav grupi võiduks. Pikemalt siin ei peatu.
Põhja Makedoonia saab Sveitsist jagu 29-27, tagab sellega grupis 3. koha, mis on tulevateks kvalifikatsioonimängudeks oluline. Ja selle mängu ehk tähtsaim ja natuke kurvapoolne uudis puudutab mängujuhtide jumalat Andy Schmidti. Tegemist oli 40 aastase mehe viimase mänguga koondise eest ja rahvusvahelisel tasandil teda enam mängimas ei näe. Julgelt paigutub kogu käsipalliajaloo „Hall of fame“ i kõrgeimatele astmetele. Respect!

Serbia ja Montenegro mängus on kõik olemas, mida ühes „derby“s vaja on. Simic saab punase, mäng on tasavägine, rahvast on palju ja katus enamusel sõidab. Musternäide. Lõpuks kobistab Montenegro selle asja ära, kaks eelmist mängu läksid teistpidi. Viik on majas, 7 sekundit lõpuni. Time out! Väravavaht peale, vise pihta, õnnelik pall põrkab oma joonele tagasi ja koos lõpusireeniga tulevad esimesed kaks punni koju. Montenegro esines vägevalt, Serbia pani taaskord „rõuku“, nagu ütlevad lõunaeestlased. Serbia jääb 1 punkti peale ja Montenegro saab selle võiduga neist mööda alagrupis kolmandaks.

Ungarlased võtavad Thorilt haamri ära ja hakkavad sellega islandlasi ennast kolkima. Islandi poiste näost paistab selline pettumus, nagu oleks ilusale tüdrukule lilled viinud ja komplimendi teinud, aga diskole jõudes läheb ta ikka teise poisiga tantsima. Sa istud nurgas ja mõtled, miks küll elu on nii ebaõiglane. Mängu jätkus viieteistkümneks minutiks. Vaatamata ühe tähtsa nina, Banhidi, langemisele tänu punasele kaardile, oli Ungari täna päris hea. Rahulikult ja enesekindlalt rünnakul, kui palli vastasel pole, ei saa ta väravaid ka visata. Lahendused on loogilised, efektiivsus kõrge. Islandi peamine relv, kiirus nullitakse ära. 39. minutil lükkab Ungari veel käigu juurde, ja Islandi poisid vaatavad seda sama ilusat tüdrukut järgmised 12 minutit. 51 minuti keskel tuleb kontole järgmine värav. Lõpus hakkab madjaritel juba hale ja kaitse muutub auklikumaks, pakutakse juba viskeid. Edasi saavad mõlemad, Ungari läheb põhigrupile vastu kummis rinna ja enesekindlusega, Island murtud südame ja väriseva käega. Ungari on olnud siiani positiivne üllatus.

Deutschland alustab Prantsusmaa vastu hästi, kohe minnakse kodupubliku ees juhtima, tempo on hea ja karistatakse kõiki eksimusi. Prantslastega on ainult see jama, et need mehed on kõik seal sajal korral oma karjääris suuremaltki taha jäänud ja mänge võitnud. Vaikselt aetakse oma asja edasi ja peagi on viik tablool. Saksamaa ei tee kõike pahasti, kaitse kohati toimib, rünnakul mängitakse üsna kavalalt ja asjad töötavad. Mängu lõpp vajub ära, eks tõmbab natuke kummi tössiks ja väga enesekindlat midagi pingilt ei tule. Heyemann, kelle Gislasson sisse toob põrkab vastu Prantsusmaa keskkaitset tagasi nagu lind, kes vastu klaasi lendab. Prantsusmaa on ikka võimas ja korralikult kokku mänginud sats. Jürgen Lepassoni kadunud vend Desbonnet teeb taas väravas soliidse mängu. Prantsusmaa paneb kogemuse maksma, aga ehk tuleb teine raund ka. Sakslased peavad Wolffile samuti tuppa külma weitzeni viima ja kalli-kalli tegema, sest tema tõrjeteta oleks vahe kindlasti suurem olnud. Späth tõrjub ka paar seitset, tubli.

20 aastat ei ole Hispaania põhiturniirilt kõrvale jäänud. Eelroaks serveerib Horvaatia värskest kodumaisest toorainest tehtud 39-29 paki, pea 40 väravat maitsevad hästi. Põhiroog Rumeenia näol toob naeratuse näole, 36-24, frustratsioon elatakse välja ja taotakse puur korralikult täis. Ainult magustoit jääb veel minna. Kuna portsud on olnud väiksemapoolsed on meeste nälg suur. Magustoiduks tuleb klassikaline austerlaste „Apfel strudel“ see sama, mida Tarantino oma filmis „Inglourious basterds“ Hans Landal (C.Waltz) laseb serveerida Shosanna Dreyfusile (M. Laurent). Hispaanlaste näod on sarnased, nagu neiul selles stseenis. Kes pole filmi või mängu näinud siis vaadake. Igal juhul tasub vaadata. Siin murdis Taavet Koljati ikka nii selili maha ära, et sõna „Vamos“ käsipallisaalis tükk aega ei kostu. Usun, et sellega saab läbi ka Ribera teekond Hispaania võistkonna peatreenerina, saavad läbi nii mõnegi kogenud mehe rahvusvahelised karjäärid. Ja ükski võistkond peagrupist ei pea enam kartma, et kuskil kardinate taga hiilib salapärane hispaanlaste kamp, kes teeb täpselt nii palju, kui vaja, et medal endaga tagasi urgu kaasa viia. Seekord see nii ei ole. Julgen pakkuda, et see on selle Emi üks vägevamaid üllatusi. 16 x on hispaanlased EMil peal olnud, st kõik korrad ja igal korral grupist edasi saanud. Best before 17.01.2024 sai läbi. Austriale, kellega kodumaa parimad pojad mitte väga ammu mängisid, hoiame pöialt. Ehk sünnib veel miskit suurt.

Vägev on see Euroopa meistrivõistluste värk. Vägev on see, kuidas tase muutub koguaeg ühtlasemaks. Ja ega enam halvemaks minna ei saa. Suurte poiste liivakast tehakse alles homme lahti ja kõik on võimalik. Gruppide kaks tublimat saavad edasi, poolfinaali, paremad kolm saavad medali. Proovige ikka mänge jälgida, korralik kangutamine käib.