Reklaam sulgub sekundi pärast

Judoliidu president Kaido Kaljulaid: „Judo on rohkem kui sport! Judo on soliidne ja kultuurne spordiala, mis on olnud mu elus olulisel kohal juba 48 aastat”

Kaido Kaljulaid
Kaido Kaljulaid: — FOTO: Estonian Judo Association/ Eesti Judoliit

Estonian Judo Association/ Eesti Judoliit avaldas sotsiaalmeedias loo Judoliidu president Kaido Kaljulaidist.

INVESTEERIMISPANKURIST JUDOLIIDU PRESIDENT! Kaido Kaljulaid: „Judo on rohkem kui sport! Judo on soliidne ja kultuurne spordiala, mis on olnud mu elus olulisel kohal juba 48 aastat.”

„Selleks, et olla spordis edukas, on vaja annet. Ka töökus on anne. Heaks judokaks võib saada igaüks, kes on valmis võtma omaks judo kultuuri ja praktiseerima seda nii tatamil kui ka väljaspool dojot. Kõik judokad ei pea olema tippsportlased, aga selleks, et saada edukaks, on vaja kindlasti annet. Ka täna on meil judokate seas nii neid, kellele on looduse poolt antud paremad füüsilised eeldused kui ka neid, kelle anne on töökus,” jagab Kaido Kaljulaid.

Kaido jaoks on judo mänginud terve elu olulist rolli – kui veel aastate eest võistles täiskasvanute arvestuses Kaido ise, siis praegu saavutab häid rahvusvahelisi tulemusi tema poeg Klen-Kristofer, kes on tänaseks tõusnud täiskasvanute maailmareitingus 30 parema hulka. Kaido ise leidis aga tee judoni juba lasteaias. „Hakkasin tegelema nelja-aastaselt. Mu isa oli tegelenud nii poksi kui ka maadlusega ja nägi ajalehes kuulutust, kus kutsuti Dünamo judosaali trenni. Nüüdseks on see saal juba maha lammutatud, aga sealt sai mu teekond alguse,” meenutab Kaljulaid, kes oli juba lapsepõlves väga spordilembeline poiss.

Lisaks judole mängis ta ka jalgpalli, korvpalli, tegeles kümnevõistlusega ja karatega ning käis ujumistrennides. „Judo tegi minust sellise põki, et käed ei läinud enam tagant kokku nagu ujujatel peaks. Seetõttu jäigi ujumine pooleli ja pühendasin end judole, millega tegelesin aktiivselt 18nda eluaastani, siis hakkasin lisaks harrastama poksi ja judos uuesti võistlema hakkasin 2000 aastate alguses ” sõnab Saaremaa juurtega Kaido.

Treenis Eesti judo kuldajal

Kaidol õnnestus võistelda paljude judokatega, kes on Eestile teeninud mitmeid suuri võite – näiteks Indrek Pertelsoni, Martin Padari ja Juhan Mettisega. „Meil on päris palju judokaid, kes teevad trenni, aga võistlemas ei käi, sellepärast otsustaski juhatus koos treenerite nõukoguga luua karikasarja, kus lisaks tippspordile keskendunud võistlejatele on ka arendavate reeglitega võitlussari, mis on mõeldud just nendele harrastajatele, kes ei soovi või ei ole veel otsustanud tippspordile pühenduda, kuid tahaksid saada võistluskogemust ning ennast proovile panna. Võistluskogemus on rohkem kui koht, mille sa võistlustel saad – see on ettevalmistus tulevaseks eluksc, mis aitab ka tulevikus muudes valdkondades. Kui sul õnnestub endas parim välja tuua, võita favoriiti või endast tugevamat tegijat, tõuseb kohe kindlasti ka motivatsioon ja enesehinnang.”

Kaido toob välja, et judo on väga psühholoogiline ala ja isegi, kui tegemist on sarnasel tasemel sportlastega, kelle tehnika, baas ja kiirus on sarnased, tuleb mängu psühholoogiline pool. „Lõpuks võidab see, kes on rohkem valmis ja näljasem. Ka hiljuti toimunud Klubide Karikal oli näha, et noored olid väga innukad vanemaid võitma. Noortel on suurem soov ennast tõestada ja näidata.”

Kuigi Kaido tegi täisealiseks saades otsuse liikuda judost edasi poksi, leidis ta 30 aastasena tee tagasi judoni. „Kuna poks on oma olemuselt väga agressiivne ala, siis mõistsin, et oma olemuselt sobib judo mulle rohkem – ta on soliidsem ja kultuursem, lisaks spordile kannab ka endas laiemat ideoloogilist väärtust. Kui poksis on eesmärk vastane auti lüüa ja viga teha, siis judos on eesmärk teha enda tehnikat võimalikult hästi,” leiab Judoliidu president, kes võistles judos täiskasvanute arvestuses kuni 2014. aastani ning saavutas Eesti meistrivõistlustel veel kaks pronksmedalit. Nüüd jätkab treeninguid ja võistlemist veteranide vanuseklassis ning Eesti esindamine tulevikus oma vanuseklassis EM-il või MM-il pole täielikult välistatud. Kaidol on plaan tegeleda treeningutega seni, kuni tervis lubab.

Mitukümmend aastat finantsvaldkonnas

Spordi kõrvalt on ta omandanud mitmeid kraade – ta on õppinud õigusteadust, majandust ja strateegilise juhtimise magistratuuris. Kaljulaid alustas oma karjääri pangandussektoris Hansapangas divisjoni direktorina. Hetkel tegeleb ta ettevõtete nõustamisega finants- ja juhtimisvaldkonnas ja tema töö alla kuuluvad ettevõtete väärtuse hindamine, selle tõstmine, raha kaasamine ning ostu-müügi tehingud.

Pooleteise aasta eest avanes Kaidol aga juhuslikult võimalus kandideerida oma põhitöö kõrvalt Eesti Judoliidu presidendiks. „Mind kutsus tegelikult üks aktiivne treenerite grupp, kellega olin judoga seotuna varasemalt kokku puutunud. Algselt oli selle meeskonna presidendikandidaadiks tuntud judoka Anzori Barkalaja – mind kutsuti vaid juhatusse appi. Juhtus aga nii, et Barkalajal tuli uus tööalane väljakutse elus ning ta loobus edasi kandideerimast, ja ühiselt otsustati, et mina võiksin seda meeskonda edasi viia. Kuna olen ennast eluaeg pidanud judokaks ning see on olnud mulle elus väga olulisel kohal ja ka minu poeg Klen oli tegelenud selleks ajaks judoga juba üle 20 aasta ning kuulus Eesti koondises, siis otsustasin kandideerida.

Kaido ei salga tunnistada, et just tänu tema suunamisele on ka poeg valinud judo. „Vanemad ikka mõjutavad lapse valikuid. Oleksin võinud ju ta panna korvpalli või jalgpalli mängima, mida ta ka proovis, aga Klen ise valis judo – ta ise kiindus judosse. Kleni ja Mattias Kuusiku ajal oli nende vanuseklassis väga tugev konkurents. Näiteks samal ajal olid praktiliselt samas vanuse ja kaalukatekoorias meie väga andekad sportlased Kristjan Tõniste, Oscar Pertelson, Tevol Tamm, Ants Tiido, Sten Mõttus, German Duran ja veel palju teisi. Nii kõva sats ja see põhituumik arenes üksteise pealt. See on väga tähtis sportlase arengus, et sul on ka kodune konkurents ja väga head sparringupartnerid”

Just ühise treenimise eesmärgil on hetkel juhatuse laual ka peatreeneri valik. „Peatreeneri valiku juures on olulisem süsteemse protsessi loomine, et tugevamad poisid saaksid omavahel maadelda ka kodumaal.”

Eesti Judoliidu eesmärgid

„Me näeme kogu süsteemi püramiidina ja see peaks olema võimalikult lai – alumises kihis on oluline see, et saaksime lapsed oma spordiala juurde. Paljud klubid annavad lasteaedades trenne, et lastesse seda judopisikut süstida. Ka lapsevanematesse, sest pärast lasteaeda on oluline, et lapsevanemad tooks enda last edasi trennidesse. Teises etapis on oluline vanematega töö – et lapsed kooli minnes jätkaksid trennis käimisega ja vanemad oleksid valmis neid trennidesse tooma. Kolmandas etapis on võistlussportlased, kus tase hakkab arenema ja tekivad ka tippsportlased. Jälgides seda püramiidi, saame lõppeesmärki saavutada.”

Kaido tõdeb, et tegelikult arendavad judot edasi klubid. „Judoliit saab panustada läbi rahastuse, mis tuleb Olümpiakomiteest, kultuuriministeeriumist, sponsoritelt ja piirkondlikest toetustest. Meil on fookus, et klubid oleksid tugevad. Meie saame panustada sportlastesse, kes juba saavutavad tulemusi. Meie ülesanne on ka see, et meil oleksid tasemel treenerid, kvaliteetsed kohtunikud ja võistlussüsteemid.”

Kaido sõnul on Eesti Judoliidu presidendi peamiseks ülesandeks Eesti judo kogukonna esindusfunktsioon. „Meil on kuue liikmeline juhatus, kus me teeme kollektiivseid otsuseid. Lisaks on abiks treenerite nõukogu, kohtunike nõukogu ja dan kolleegium. President on juhatuse esimees, kes organiseerib juhatuse tööd. Suhtleb avalikusega ning esindab Eesti judo kogukonda erinevates organisatsioonides. Samuti aitab korraldada rahvusvahelist koostööd ning tuua Eestisse EJU egiidi all olevaid võistlusi. Näiteks õnnestus meil jälle saada EJU võistluskalendrisse viimati 2019 aastal toimunud Tallinn Openi, mis peaks ka edaspidi hakkama üle aasta meil toimuma. Loodetavasti õnnestub leppida kokku lähitulevikus ka uute EJU egiidi all toimuvaid võistluste korraldamist Eestis. See toob Eestile tuntust, tutvustab meie spordiala avalikkusele ja annab meie sportlastele võimaluse ka kodumaal ilma reisikuludeta rahvusvahelises konkurentsis võistelda.”