Intervjuu EOK ja Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumi pälvinud Aleksa Goldiga

Foto: swimming.ee

Võtsime Aleksaga ühendust ning palusime tal lähemalt rääkida, mis eriala neiu on õppimas, milline näeb välja tema argipäev ning palju muud põnevat.

Räägi natukene lähemalt, kuidas jõudsid ujumise spordialani, kas sinu perekonnas tegeleb keegi veel ujumisega?
Minu ema on ujuja, ta on lapsepõlvest saadik ujunud ja siiani ujub paar korda nädalas masters grupiga. Kuna talle endale väga meeldib ujumine, siis pani ta minu vanema venna ja õe ujuma ning seejärel ka minu.

Kuidas sattusid Eestisse ning Kalevi Ujumiskooli treenima?
Ma arvan 2014/2015 a. hakkasime mõtlema, et peaks Eestit esindama ujumises. Mu onu elab Tallinnas ja leidis meile ujumisklubi Orca. Ma esindasin Orcat kuniks ma 2021 a. Eestisse kolisin. Eestis olles elan vanalinnas, mistõttu oli otsus Kalevi Ujumiskooli minna lihtne just seetõttu, et see asub vanalinnale väga lähedal.

Rääkides lähemalt sinu ülikooli elust, mis eriala sa Toronto Ülikoolis õpib ning kuidas erialani jõudsid?
Ma õpin Toronto Ülikoolis inimbioloogia ja keskkonna õpetust. Toronto Ülikool on väga suur ülikool (üle 90 000 õpilase) seega on väga mitu kursust, mis on valikus. Alguses võtsin need kursused, mis mind huvitasid ning kuidagi moodi viis see  mind selle globaalse tervise/keskonna õppe teele.

Suvel olid tegemas praktikat Eestis. Milline nägi sinu päev välja?
Suvel olin tööl Tallinnas ühes idufirmas nimega Snackable AI. Ma tegin neile turundusega seotud tööd, mida oli võimalik teha arvutis. See oli minu jaoks tähtis, kuna ma reisisin võistlustele ja laagritesse. Ma töötasin poole koormusega seega olin tööl ainult umbes 20 tundi nädalas. Üks tavaline päev oli selline:  trenn kell 10:00-12:00, koju sööma kell 12:00-13:00, tööl olin kell 13:00 -16:00. Kui olin väsinud tegin uinakut kell 16:00 – 17:00, trenn kell 17:30-20:00, koju sööma ja tegin tööd kuni 22.00 ning seejärel magama. Kui mul oli ainult üks trenn (näiteks hommikul), siis töötasin kella 17ni ja peale seda istusime minu onu kohvikus Vanalinnas koos sugulastega.

Kuidas näeb välja kooli ja treeningute süsteem Toronto Ülikoolis õppides?

Meil väga veab, et meie treenerid saavad aru, et kool on tähtsam kui trenn. Seega, nad pakuvad iga päev võimalust käia kahes trennis ning ise saad valida, millal sa lähed. See tähendab, et vaevalt kellegil on sama nädala trenni graafik, kuna kõigil on loengud ja kooli asjad teistel aegadel. Meil veab, et meie treenerid on nii lahked ja vabad selles osas, et me ei ole sunnitud loengutest puuduma.
Mis on minu arvates tore, et mina ja mõned teised eestlased Toronto Üikoolis proovime alustada ühte Toronto Ülikooli Eesti õpilaste seltsi, kus hetkel liikmeid on juba 16.

Minu päevakava on praegu selline: jõusaal esmaspäeva hommikul ja siis ujumine kell 17:00 – 19:00 (iga teine nädal ma ujun kell 15:00-17:00). Kaks trenni teisipäeval (6:30-8:30 ja 15:00-17:00). Kolmapäeval jõusaal ja ujumine (kell 15:00 – 17 :00 vees, 17:00 -18.30 jõusaalis). Neljapäeviti kell 6:30-8.30 ujumine ning siis loengud kell 9:00-16:00. Seejärel oleneb, kas ma ujun kell 16.15-17:00 või lähen koju puhkama. Neljapaeva õhtuti (kell 19:00-21:00 on mul Eesti rahvatantsu kursused Toronto Eesti tantsurühmaga (nimega Kungla). Iga nädal me õppime ühe uue rahvatantsu. Reedel ujun õhtul kell 14.30-17:00 ja siis olen jõusaalis kell 17-18.30. Laupäeval on ainult üks trenn, kell 9:00-11:00.

Mida plaanid teha peale ülikooli lõpetamist?

Ma ei tea veel täpselt, mida ma pärast ülikooli lõpetamist teen, kuid mul on väga mitu valikut mõtteis.

Millist tulemust pead enda karjääris kõige tähendusrikkamaks/olulisemaks?
Karjääri kõige uhkem tulemus on MMi 15. koht ja lisaks see, et minu Toronto Ülikooli naiskond võitis Kanada ülikooli meistrivõistlused selle aasta märtsis (See on Kanada versioon NCAAs nagu USAs). Ma olen uhke selle üle, kuna me oleme mitu aastat ehitanud ühte tugevat meeskonda ja me teeme iga päev koos trenni seega näeme, kuidas iga üks pingutab.

Aleksa Gold on väga tänulik Eesti Olümpiakomiteele ning Kultuuriministeeriumile, kes on ka eelnevalt pühendunud ujujat toetanud.

Kokku toetatakse sel semestril sportlaste õpinguid 19 158 euroga.

Toetatavad sportlased on 22 spordialalt:

Adelina Beljajeva (iluvõimlemine)
Aleksa Gold (ujumine)
Andreas Välis (maadlus)
Anna Sokk (karate)
Aslanbeg Magomedkerimov (judo)
Carl Enn Hellat (golf)
Carmely Reiska (iluvõimlemine)
Christopher Kalev (murdmaasuusatamine)
Harri Lill (kurling)
Jasmiin Üpraus (jetisport)
Joosep Karlson (aerutamine)
Katrin Smirnova (laskmine)
Leonid Latsepov (kergejõustik)
Liisa-Maria Truupõld (kergejõustik)
Lilian Turban (kergejõustik)
Mariel Merlii Pulles (murdmaasuusatamine)
Mari-Liis Juul (pararattasport)
Marko Kilp (murdmaasuusatamine)
Martin Remmelg (laskesuusatamine)
Robin Nool (kergejõustik)
Stefan Kaibald (võrkpall)
Tormis Laine (mäesuusatamine)
Haridusstipendiumi pälvinud tippsportlased on õpingud jätkamas nii Eestis kui ka välismaal asuvates kõrg- ja rakenduskõrghariduskoolides. Eesti kõrgkoolidest on esindatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Sisekaitseakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, väljaspool Eestit De Montfort University, Freie Universität Berlin, London South Bank University, Management Center Innsbruck, Saint Leo University, University of Alaska Fairbanks, University of Hawaii at Manoa, University of Toronto, University of Memphis, Universität Konstanz.

Kaks korda aastas väljaantavat EOK ja Kultuuriministeeriumi haridusstipendiumit saavad taotleda praegused ja endised tippsportlased kõrgkooli või kutseõppeasutuse õppemaksu tasumiseks. Stipendiumi suurus on kuni 1000 eurot semestris. Stipendiumile on võimalik konkureerida sportlastel, kes on Eesti koondisesse kuulunud vähemalt kolme aasta jooksul. Kui sportlane on tegevkarjääri juba lõpetanud, ei tohi olla sellest möödunud üle viie aasta. Samuti oodatakse stipendiaatidelt oma elus ja sporditegevuses ausa mängu põhimõtete järgimist, noorematele eeskujuks olemist ning dopinguvastaste reeglite järgimist.

Haridusstipendiumi saajad valib välja komisjon, kuhu kuuluvad EOK ja Kultuuriministeeriumi esindajad, sealjuures osaleb stipendiumite määramises ka EOK sportlaskomisjoni esindaja. Haridusstipendiumeid antakse välja aastast 2003 ning need on osa noorsportlaste treeningtoetuste ja tippsportlaste koolitustoetuste projektist.