Eesti Olümpiakomitee 50. Täiskogu võttis vastu Eesti Spordieetika reeglid

Nimetatud reeglite järgimise kohustus sportlastele, treeneritele ja nende taustapersonalile sätestatakse spordiseaduses. Spordialaliidul võivad olla oma täiendavad eetika- või distsiplinaarreeglid, mis peavad olema kooskõlas vastuvõetud eetikareeglitega.  

Üldreeglina uurib ja menetleb spordieetika rikkumist ESER-i ja spordiala siseste eetikareeglite alusel spordialaliit (oma distsiplinaarorganite kaudu). Spordialaliidu sisese organi otsus on edasikaevatav värskelt loodud Eesti Spordikohtusse. Spordikohus on mõeldud spordi sisuliste vaidluste lahendamiseks. Dopinguga seotud juhtumeid Spordikohus lahendama ei hakka ja dopingujuhtumite lahendamise skeemis mingeid muudatusi ei tehta.  

Spordikohtul on alaline koosseis ja sinna kuulub seitse kuni üheksa (sh esimees ja esimehe asetäitja) füüsilisest isikust liiget. Esimees ja esimehe asetäitja määratakse viieks aastaks, teised Spordikohtu liikmed kolmeks aastaks. Spordikohtu koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm juriidilise kõrgharidusega liiget ning vähemalt kolm liiget, kes on või on olnud spordijuht või sportlane.  

Eesti Olümpiakomitee liikmetel on aega kuni 1. juunini 2026. aastal, et teha oma dokumentides vastavad muudatused ja viia reeglid ning vaidluste lahendamise süsteem kooskõlla ESER-iga. Lisaks valmistab EOK oma liikmetele ette juhendmaterjali selles osas, milliseid dokumente on vaja kehtestada, täiendada või muuta ning samuti koostab liikmetele kasutamiseks näidistekstid ja -klauslid nii suures ulatuses kui võimalik.