ARVAMUSARTIKKEL: Kuidas teha Eesti tippsport korda? Eesti spordi suurtoetaja mõtted ja soovitused tulevasele Olümpiakomitee presidendile

Miks on tippsport Eestile oluline?
Enne kui süveneme lahendustesse, peame endale selgeks tegema, miks tippsport üldse oluline on. Edu tippspordis toob endaga kaasa mitmeid olulisi hüvesid kogu ühiskonnale.

Esiteks loob see rahvuslikku uhkust ja ühtekuuluvustunnet. Kui Eesti epeenaiskond võitis Tokyo olümpial kulla, rõõmustasid selle üle nii noored kui vanad, eestlased ja venekeelsed kaasmaalased. Selline edu ühendab rahvast ja paneb unustama igapäevased erimeelsused. See on eriti oluline praeguses polariseerunud maailmas, kus ühiseid rõõmuhetki on üha raskem leida.

Teiseks on sportlik edu Eesti visiitkaart maailmas. See suurendab meie tuntust, aitab kaasa turismile ja äritegevusele ning pakub jutuainet kaugetes maailma otstes reisides. Meie sportlaste saavutused näitavad, et oleme väike, kuid võimas riik, mis suudab konkureerida maailma parimatega. See avab uksi mitte ainult spordis, vaid ka äris ja diplomaatias.

Kuidas luua eeldused olümpiasportlaste tekkeks?
Rohujuuretasandi tugevdamine
Edu tippspordi tasandil algab rohujuuretasandilt. Peame tagama, et lastel üle Eesti oleks ligipääs kvaliteetsetele treeningvõimalustele ja inspireerivatel treeneritele.

Esiteks, trennide kättesaadavus maakohtades on kriitilise tähtsusega. Kui lastel on kodu lähedal treenimiskohad, käivad nad hea meelega trennis. See eeldab tugevaid spordiklubisid, mis suudavad ülal pidada treeningkohtade võrgustikku ning pakkuda häid noortetreenereid. Peame investeerima maakondlikesse spordikeskustesse ja -klubidesse, et tagada kvaliteetsed treeningvõimalused üle kogu Eesti, mitte ainult suuremates linnades.

Teiseks, vajame innustavaid noortetreenereid. Treenerid peavad olema motiveerivad ja inspireerivad, suutes tekitada sporditegemise rõõmu ning arendada püsivust. Nad peavad arvestama noore ja kasvava lapse füsioloogilisi eripärasid ning pakkuma neile sobivaid treeningmetoodikaid. Treenerite koolitamine ja motiveerimine peaks olema üks meie spordisüsteemi prioriteete.

Kolmandaks, tugevad spordiklubid on aluseks edule. Tugevate klubide olemasolu loob tugeva harrastajate ja noorte tippsportlaste baasi. See tekitab alasisest konkurentsi ja tagab treeningkaaslaste kättesaadavuse, mis on oluline tippu jõudmiseks.

Viimaseks, aga mitte vähem oluliseks, vajame inspireerivaid eeskujusid. Eeskujudel on suur mõju. Paljud meist on lapsena näinud mõnda spordivõistlust, mille järel tekkis kohe soov trenni minna. Praegu on vaja rohkem inspireerivaid eeskujusid nagu Anett Kontaveit, Ott Tänak, Kelly Sildaru, Kristjan Ilves, Marten Liiv, Katrina Lehis ja Madis Mihkels. Peame neid eeskujusid aktiivselt esile tooma ja nende lugusid jagama, et inspireerida järgmist põlvkonda.

Üleminek noorteklassist profiklassi
Üks kriitilisemaid hetki sportlase karjääris on üleminek noorteklassist profiklassi. See on aeg, kus paljud lootustandvad talendid loobuvad spordist, seistes silmitsi finantsiliste raskuste ja ebakindlusega.

Kulud iseseisva elu alustamisel, tagasihoidlikud tulemused ja raskused toetajate leidmisel teevad selle otsuse keeruliseks. Siinkohal on heaks näiteks Sihtasutus Noored Olümpiale, mis pakub stipendiume noortele tipptalentidele, kellel on suur potentsiaal tippu jõuda ja kelle spordis püsimine ilma täiendava rahalise toetuseta oleks väga raskendatud.

Alates 2016. aastast on sihtasutus jaganud ligi pool miljonit eurot toetusi, aidates noortel sportlastel keskenduda treeningutele ja arengule. Lisaks rahalisele toetusele pakutakse noortele talentidele alates 2017. aastast mitmekülgset abi, sealhulgas spordipsühholoogide, toitumisnõustajate ja maailmatasemel treenerite teenuseid.

Sellised algatused on hindamatud, kuid vajame neid veelgi rohkem. Peame looma süsteemi, mis toetab noori sportlasi nii rahaliselt kui ka psühholoogiliselt sel keerulisel üleminekuperioodil.

Konkurentsi ja treeningvõimaluste parandamine
Tipptasemel on oluline, et oleks piisavalt konkurente, kellega treenida ja keda püüda. Eesti tippsportlaste vähesus mõnel alal tähendab, et sageli puuduvad treeningpartnerid. See piirab sportlaste arenguvõimalusi ja motivatsiooni.

Selle probleemi lahendamiseks peaksime tugevdama rohujuuretasandit maakondlike tugevate klubide kaudu. Investeerides regionaalsetesse spordikeskustesse ja toetades kohalikke klubisid, saame suurendada harrastajate arvu ning luua laiemat konkurentsi. Rohkem treeningkaaslasi ja konkurente innustab sportlasi pingutama ning tõstab üldist taset.

Lisaks peame parandama treeningvõimalusi. Eesti spordiinfrastruktuur on mõnel alal hea, kuid veespordialade ja jäähokiga on raskusi. Puuduvad heitestadioonid ja aastaringsed viburajad. See piirab sportlaste võimalusi treenida oma alal tipptasemel. Peame investeerima nendesse valdkondadesse, et tagada meie sportlastele parimad võimalikud tingimused.

Treenerite ja tugitiimi arendamine
Tipptasemel treener on mitmekülgne ja omab laiapõhist teadmist nii ala tehnilisest poolest, spordipsühholoogiast, toitumisest, taastumisest, spordimeditsiinist kui ka füüsilisest ettevalmistusest. Ta suudab luua sportlase ümber spetsialistide grupi ja kõike seda terviklikuks treeningplaaniks kokku koordineerida.

Peaksime looma süsteemi, mis tõstab meie treenerite taset ja annab neile kogemusi. Võib-olla peame nad saatma mõneks ajaks välismaale treeningbaasidesse tööle, et seal väärtuslikke kogemusi ja teadmisi hankida ning mida nad saavad kodumaal kolleegidele edasi anda. Samuti võiks sportlastel ja treeneritel olla suurem huvi selle vastu, kuidas treenivad meie talialade sportlased Norras.

Rahastuse parandamine
Rahastus on tippspordi arengu juures vältimatu teema. Peame lähenema sellele kahest suunast: riiklik rahastus ja erasektori kaasamine.

Riiklik rahastus peab olema piisav ja järjepidev. Piisav riiklik rahastus on vajalik ka C-taseme sportlastele. Toetuste järjepidevus on oluline, et sportlane ei peaks kogu aeg stressis olema. Rahuliku keskkonna tagamiseks peab rahastus olema vähemalt olümpiatsükli pikkune. Nagu Raul Rebase õnneliku kana teooria ütleb, saab häid tulemusi teha ainult õnnelik, mitte stressis sportlane.

Samas peame mõistma, et Eesti riik pole piisavalt võimas, et luua tugevaid tugisüsteeme nagu Taanis või Norras. Seetõttu on erasektori toetus hädavajalik. Kuid selleks peab tekkima toetamise kultuur, mis keskendub pikaajalistele eesmärkidele.

Kui sportlane pole tipus, on väga raske toetajaid leida, sest tal pole turunduslikku nähtavust ja tuntust, mida müüa. Kui sportlane on tipus, siis on raske leida toetajaid, kuna ei osata küsida ja midagi väärtuslikku vastu pakkuda. Peame arendama süsteemi, mis aitab sportlastel ja sponsoritel üksteist leida ja luua vastastikku kasulikke partnerlusi.

Lisaks peaksime tunnustama neid kümneid ettevõtjaid, kes juba väga suures mahus ja järjepidevalt sporti toetavad. Oleme unustanud hinnata olemasolevaid toetajaid ja nende panust Eesti spordi edusse. See tunnustus võiks motiveerida teisigi ettevõtjaid sporti panustama.

Alaliitude tõhususe tõstmine
Eestis on kolmandik väga tublisi alaliite, kolmandik väga halvasti organiseeritud alaliite ja kolmandik, kelle tegevus on keskpärane, kuid saaks paremini. See ebaühtlus mõjutab otseselt meie sportlaste võimalusi ja arengut.

Kui Eesti Olümpiakomiteel pole rahade jagajana tegelikku võimalust kehvasti töötavat alaliitu paremale teele suunata, siis on raske kvaliteedi muutust saavutada. Kui alaliit unustab sportlase võistlusele registreerida või sahmerdab sportlasele määratud rahadega läbipaistmatult, peaks saama alaliitudele meelde tuletada, et nemad on sportlaste jaoks, mitte sportlased nende jaoks.

Praegu on eraettevõtjana väga raske EOK-d toetada, sest puudub kindlus, et EOK kasutab seda raha tõhusalt. EOK suunab Team Estonia rahastuse läbi alaliitude, mille üle tal puudub piisav kontroll, ning seetõttu võivad alaliidud tippsportlastele mõeldud toetuse jaotada ka teiste sportlaste või eelarveridade katteks.

Peame leidma viisi, kuidas tõsta alaliitude tõhusust ja läbipaistvust. See võiks hõlmata regulaarset auditeerimist, tulemuslikkuse hindamist ja parimatest praktikatest õppimist. Ainult nii saame tagada, et iga euro, mis sporti investeeritakse, annab maksimaalse tulemuse.

Kokkuvõte ja edasised sammud
Eesti tippspordi edendamiseks on vaja värskeid ideid ja julgeid samme. Kõigil presidendikandidaatidel on oma tugevused, kuid üldiselt olen ma seda meelt, et iga organisatsioon vajab mingi aja tagant verevahetust. Enda otsuseid on raske ümber vaadata ja nii võib progress jääda minimaalseks. Vajame värskeid ideid ja julgeid samme, et Eesti tippsport taas õitsele puhuda.

Meie ees seisvad väljakutsed on suured, kuid mitte ületamatud. Kui suudame ühendada jõud - alates kohalikest spordiklubidest kuni riikliku tasandi otsustajateni - saame luua keskkonna, kus iga andekas noor sportlane saab võimaluse oma potentsiaali täielikult realiseerida.

See pole pelgalt investeering sporti, vaid investeering Eesti tulevikku ja meie rahvuslikku identiteeti. Tippsport on meie riigi visiitkaart maailmas, meie rahva ühendaja ja inspiratsiooniallikas noortele. Pingutagem koos, et Eesti tippsport jõuaks uutesse kõrgustesse ja et meie väike riik jätkaks oma koha kindlustamist maailma spordiareenil.

IT-ettevõtja (Netcorp) ja Sihtasutus Noored Olümpiale kaasasutaja

Sihtasutus Noored Olümpiale annab välja Eesti suurimaid spordistipendiume 18-23 aastastele Olümpiasportlastee. Lisaks stipendiumile toetatakse noori talente alates 2017 aastast spordipsüholoogidega, spordimeditsiini spetsialistidega, toitumisnõustajate, maailmatasemel treenerite ja nõustajatega, erinevate koolitustega Eesti tippkoolitajatelt. Stipendiumifond koosneb eraisikute ja ettevõtjate toetusest. Senisesse toetajate ringi kuulub üle 30 Eesti ettevõtja ja eraisiku. Oleme alates 2016. aastast viis korda välja andnud stipendiume. Eelnevalt on pälvinud toetuse Katrina Lehis (epeevehklemine), Marten Liiv (kiiruisutamine), Kristjan Ilves (kahevõistlus), Susannah Kaul (paraujumine) ja veel 10 sportlast.

Autor: Paavo Pauklin IT-ettevõtja (Netcorp) ja Sihtasutus Noored Olümpiale kaasasutaja