Ragnar Veerus võitis Rotaxi Grand Finalsi

Ülitihedas Minimaxi eelfinaalis hoidis Nikita Ljubimov viimaste ringide eel veel 6. kohta. Võidusõit kulmineerus aga viimasel ringil, kus mitme kontakti järel pühiti rajalt paljud esinumbrid. Selle käigus sõideti üle ka tolleks hetkeks neljandaks tõusnud Ljubimovi kardist, kuid õnneks Nikita end sellest segada ei lasknud. Viimases šikaanis ei mahtunud eestlase ees enam liidrid rajale ja Ljubimov tõusis viimastel meetritel teiseks. Sõidu järel tegid kohtunikud veel tööd ja õigepea kuulutati Nikita Ljubimov eelfinaali võitjaks. Tugev punktisaak tõstis ta eelsõitude järgselt 9. positsioonilt 4. stardikohale.

Finaalis väga tugeva alguse teinud Ljubimov võttis mõne ringi järel liidriohjad, kuid pidevalt elavas pundis vahetati kohti ühe ringi jooksul väga mitmeid kordi. Õigepea tekkisid ka väikesed vahed, Ljubimov hoidis kaua kohta esiviisiku piiril. Viimasel ringil otsustati aga sõidu saatus ja paljud liidri käisid rajalt väljas, lõikasid konkurentide surumise tõttu otseks kurve või kaotasid aega võidusõidu käigus. Nikita Ljubimov hoidis pead külmana, tõusis mitu kohta ja sisenes viimasesse kurvi teisena. Mitmeid rünnakuid blokeerides mahtus siiski temast mööda üks konkurent, edestades teda finišis vähem kui 0,05 sekundiga. Finišijoone kolmandana ületanud Ljubimov tõusis kohtunike otsuste läbi hõbedale, kui esimesena finišeerinud britile määrati raja lõikamise eest ajakaristus. Ljubimovit jäi seega Minimax klassi tiitlist lahutama vähem kui viis sajandiksekundit.

Ragnar Veerus alustas DD2 klassi poolfinaali teiselt positsioonilt. Peale eelsõite kolmandat kohta hoidnud eestlane kaotas välisrajalt startides kohe 2 positsiooni ning esimeste ringide järel sõitis kuuendal kohal. Mõne ringi järel möödus eestlane tehniliste probleemidega võidelnud prantslasest ja sõitis õigepea kvalifikatsiooniga võrreldava parima ringiaja. Viimastel ringidel muutus eestlane aina kiiremaks, möödudes hispaanlasest, ja alustas esikolmiku püüdmist. Finišijoone ületas Veerus neljandana, mis kindlustas talle finaaliks 3. stardikoha.

Segase finaali stardi järel hoidis Veerus esimeste ringide jooksul kohta 7 parema seas, kord võites ja kaotades positsioone. Neljandal ringil tõusis ta aga koguni kolm kohta ja võidusõit esiotsas hetkeks rahunes. Õigepea tõusis Veerus juba teiseks ja asus püüdma liidrit. Kahekesi tuhandike pealt samu ringiaegu sõitnud liidrite vahe vähenes ülejäänud 15 ringi jooksul ning lõpusirgel lahutas neid vaid kümnendik. Valestardiga segadust külvanud Jakub Bezel teenis sõidujärgselt aga 5-sekundilise karistuse, mis langetas ta kolmandaks. Ragnar Veerusest sai esimene eestlasest DD2 klassi meister.

„Esimesed ringid olid väga huvitavad ja võitluslikud. Pinge hakkas õlgadelt langema, kui kahekesi pundi maha jätsime. Sõidu lõpus muutus heade ringiaegade sõitmine ja koguni kardi rajal hoidmine keeruliseks, sest rehvid said täiesti otsa. Õhuvahe liidriga oli niivõrd turvaline, kuid samas väike, et Bezel ei osanud viimasel ringil sõidujoont valida ja kaotas palju aega,“ sõnas Veerus

„Tunne on väga harjumatu,“ rääkis värske meister Veerus. „Võistluse jooksul nii suurest tulemusest unistama ei hakanud ja selline edu tundus pigem kauge soov, kui reaalsus. Selle meistritiitli taga on uskumatu tiim ja rohkem kui 10 aastat tööd. Tegelikult pole see veel siiani kohale jõudnud.“

Reedel lõpetasid oma võistluse juunioris ja seenioris heidelnud eestlased, kes finaalidesse ei mahtunud. Paul Hamburg kaotas eelfinaali lõpus mitmeid positsioone ja lõpetas sõidu 21. kohal. Kokkuvõttes ei aidanud see teda top 36 hulka ning Hamburg lõpetas Rotax Grand Finali 38. positsioonil. Kahjuks jäi tal finaali pääsuks puudu vaid 1 punkt.

Samas klassis lõpetas Oliver Kurg oma eelfinaali 17. positsioonil, tagades talle võistluse kokkuvõttes 54. koha. Junioris võidu kihutanud Marko Leotoots finišeeris oma eelfinaalis 24. positsioonil ja lõpetas võistluse 55. kohaga.

Vahendas, motosport.ee