Eesti trialikoondis saavutas Rahvuste Trialil neljanda koha

Foto: msport.ee

Segatiimide arvestuses tunnistati parimaks trialiriigiks korraldajamaa Itaalia, teisele kohale sõitsid end Norra ja kolmandale Saksamaa tiimid. Keity Meier loodab, et hea tulemus annab Eesti sõitjatele indu suurelt unistada ning selle nimel trenni teha. „Maailma tase pole võimatu, mina olen siia jõudnud ja kui uus põlvkond sarnaselt Karlile sama pühendunult tööd teeb, siis on tulevik helge.“

Hooaja viimase triali suursündmuse korraldusega jäid eestlased väga rahule. „Radade koostamisel, kus sõidavad koos kogenud karikasarja sõitjad ja juuniorid, leiti häid kompromisse. Kuna olen harjunud pigem keerukamate väljakutsetega, siis võtsin eesmärgiks trassi karistuspunktideta läbimise, mille ka ühel ringil saavutasin,“ ütles Meier.

Tiimikaaslase kohta jätkus tal vaid kiidusõnu. „Sõidunärv pidas hästi vastu, võitles ning polnud mitte ühtegi kohta, mida ta ei oleks proovinud vallutada. Mõned takistused ja kõrgused olid tema jaoks kindlasti sellised, millega ta pistis rinda esimest korda. Alla andmist ei kaalunud ta kordagi ning just selliseid sõitjaid ongi Eestile vaja.“

Tiimide arvestuses osales seitse koondist, Eesti jättis seljataha Iirimaa, Belgia ja Andorra. „Kokkuvõttes on see väga hea klass just alustavatele riikidele ja sõitjatele, sest kõik on võimalik. Kokku oli hooaja lõpuüritusele kohale tulnud 15 riigi esindajad, mõõtu võeti neljas erinevas klassis. Naabritest olid kohal ka Soome, Läti ja Rootsi. Kui ühel hetkel valitses võistlusmoment, siis teisel hetkel elati üksteisele kaasa, patsutati sõbralikult õlale ning aidati rajal ebaõnnestunuid nii nõu kui jõuga,“ kirjeldas Keity Meier.

Karl Leis tunnistas, et enne võistlust tuli närv sisse. „Jalg värises, mis on ka Keityle väga tuttav tunne. Suurimateks väljakutseteks osutusid minu jaoks kitsamad keeramised, mitmeastmelised takistused ning nonstop reegel. Kui mõnest takistusest kohe hästi üles ei saa, siis on päris keeruline liikumises püsida,“ tõdes ta.

Esimest korda arvuka rahvusvahelise seltskonnaga samal võistlusel osalemine andis Leisile hea kogemuse. „Monzasse oli kokku tulnud väga palju häid sõitjaid ning sain aru, et pole tähtis, kus sa trenni teed, vaid kellega koos selle teekonna ette võtad. Parimate sõitjate treenerite tase on ikka väga imetlusväärne. Õppida ja kogemusi sain Itaaliast väga palju. Endast noorematele ütleksin: „Tehke trenni, paneme tiimi kokku ja võidame ära!“