TOP 10: Eesti korvpallikoondise ajaloo parimad mängud

Betsafe’i blogi pani parimad mängud ritta ning toob teieni esikümne! Tabelis on hinnatud nii mängu olulisust kui kohtumises näidatud esitust.

10. koht
EM-valikturniir 1994. Eesti-Leedu 65:67
Ainsa kaotusmänguna pääses meie tabelisse 1994. aastal peetud ülituline EM-valikmäng Leeduga. Hoolimata sellest, et vastased olid Kalevi spordihallis sisuliselt oma parimas rivistuses – kohal olid Arvydas Sabonis, Rimas Kurtinaitis, Arturas Karnišovas ja paljud teised, puudu vaid Šarunas Marciulionis –, andis Eesti kuulsale vastasele sellise lahingu, mis tõmbas vastastel näod kaameks. Avapoolaja lõpu eel nähti korra tablool isegi Eesti 32:13 eduseisu! Teisel poolajal said leedulased end mängu sisse tagasi ning suutsid viimasel minutil mängu siiski enda kasuks kallutada, kuid Gert Kullamäe ja Rauno Pehka kontsert (vastavalt 32 ja 20 punkti) jäi paljudele kauaks meelde.

9. koht
EM-valikturniir 2011. Eesti-Itaalia 105:101 (l.a)
Koroonaviiruse tõttu toimusid 2022. aasta EM-finaalturniirile pääsemise mängud tavapärasega võrreldes natuke teistsuguses formaadis – ühe alagrupi meeskonnad koondati kokku ühte linna ja peeti seal omavahelisi kohtumisi. Venemaal Permis toimunud miniturniiril sai Eesti Itaalia üle lõpuks ülivajaliku ja ülimagusa võidu, mis meie tee finaalturniirile lõpuks sillutas – kusjuures selles kohtumises oli Eesti väga lähedal 22-punktilise eduseisu maha mängimisele, ent lisaajal suutsime siiski vajaliku võidupunkti ära võtta ning võisime kergendatult hingata. Tõeliselt vägeva esituse pakkus 32 punkti visanud Maik-Kalev Kotsar.

8. koht
EM-finaalturniir 1939. Eesti-Soome 91:1
1939. aasta EM-finaalturniiri ajaks oli II maailmasõda Euroopas juba pead tõstmas, kuid korvpallivõistlused saadi Leedus siiski vähendatud mahus, kaheksa koondise osavõtul ära peetud. Turniiri formaat nägi ette, et kõik meeskonnad kohtuvad korra omavahel – ning üheks osaliseks oli korvpallis alles päris algaja, peamiselt pesapalluritest koosnenud Soome koondis, kes võttis vastu seitse väga suurt kaotust. Kuigi Läti ja Leedu suutsid ise soomlastele rohkem punkte visata, näitas Eesti põhjanaabrite vastu haruldaselt raudset kaitset: avapoolaeg võideti 47:0, kogu kohtumine aga 91:1!

7. koht
EM-valikturniir 2005. Eesti-Poola 74:45
2005. aasta EM-valiksari oli Eestil tervikuna suhteliselt ebaõnnestunud ning vahegrupi otsustavas kohtumises tuli meil Poolat kodus vähemalt seitsme punktiga võita, et vältida „mudaliigasse“ ehk B-divisjoni langemist ning säilitada koht A-divisjonis. Sellega tuldi toime lausa mängeldes: poolakatelt võeti kaitses ära igasugune tuju ning hoiti samad vastased, kellele oldi vaid paar nädalat varem võõrsil kaotatud, vaid 45 punkti peal – kusjuures mängu päris lõpus tegid poolakad asja märksa ilusamaks, sest mõned minutid enne lõppu oli arvestatav oht, et nad ei saa isegi 40 punkti täis. Esimese poolaja jooksul lubas Eesti vastastel kokku visata vaid 14 punkti! „Blamaž, katastrofa, tragedia!“ pealkirjastas üks Poola väljaanne mälestusväärse õhtu kokkuvõtte.

6. koht
EM-valikturniir 2012. Iisrael-Eesti 86:88 (l.a)
Pärast 1993. aasta EM-il kuuenda koha saavutamist tuli Eesti korvpallikoondisel järgmist finaalturniirile pääsu oodata kaheksa aastat – 2001. aasta turniir oli meie jaoks aga täielik põrumine. Uut võimalust tuli veel 14 aastat oodata, aga palju ei jäänud meil puudu ka 2013. aasta EMile jõudmisest. Ülimagusa võidu saime valikturniiril võõrsil Iisraeli üle – vaid kolm sekundit enne lõppu tabas Gert Dorbek nurgast kolmese, mis esimest korda mängu jooksul seisu viigistas. Lisaajal pidime mängima ilma vigadega välja langenud Kristjan Kanguri, Gregor Arbeti ja Janar Taltsita, ent sellest hoolimata suutsime karukoopast kuidagi kahepunktilise võiduga koju sõita.

5. koht
Olümpiamängud 1936. Eesti-Prantsusmaa 34:29
Kas teadsid, et Eesti korvpallikoondis on osalenud olümpiamängude turniiril? Täpselt nagu ka jalgpallikoondisel, õnnestus kossumeestel seda teha kahe maailmasõja vahel ning 1936. aasta olümpiamängudel sai Eesti suureks osaks korvpalliajaloost, sest just Berliinis oli korvpall üldse esimest korda olümpiamängude kavas. Eesti sai suure au osaliseks: nimelt toimus läbi aegade esimene korvpallimäng olümpial just Eesti ja Prantsusmaa vahel, kusjuures palli pani sümboolselt lahtiviskest mängu korvpalli looja James Naismith ise – ja esimesena puudutas palli eestlane Vladimir Kärk! Kõigele lisaks suutis Eesti kohtumise ka 34:29 võita ja ka sellega korvpalliajalugu teha. Olümpiaturniir tol ajal väga kõrgetasemelisel Eestil küll ebaõnnestus – tasuks 9.-14. koht -, ent avamängu võit kirjutatakse siiski suurte tähtedega Eesti korvpalliajalukku.

4. koht
EM-finaalturniir 1937. Läti-Eesti 19:41
1937. aastal toimusid läbi aegade teised Euroopa meistrivõistlused korvpallis ning kui esimesel turniiril Eesti paraku osaleda ei otsustanud, siis teisele EMile kaks aastat hiljem sõideti rõõmuga kohale – peeti ju turniir üleaedsete juures Lätis, kusjuures lätlased olid 1935. aasta turniiri sootuks ära võitnud. Eestlased võivad tagantjärele kahjatseda, et 1935. aastal kohale ei sõidetud, sest meie tase oli lätlastega sisuliselt võrdne, kui kohati mitte isegi parem – seda näitas ehtsalt 1937. aasta turniiri kohtumine viienda koha mängus, kus Eesti tiitlikaitsja üle lausa mäekõrguse 41:19 võidu võttis.

3. koht
EM-finaalturniir 1993. Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina 99:91
Eesti koondise imeline teekond 1993. aasta EM-finaalturniiril oli küll medalitele mängimise osas veerandfinaalis lõpu saanud, kuid kohamatšides oli endiselt võimalik heidelda ka MM-finaalturniiri pileti nimel – selleks tuli veerandfinaalides kaotanuute seas olla parim ehk saada endale viies koht. Esimeses kohamängus tegi Eesti pool tööd selles osas ära – Bosnia ja Hertsegoviina üle võeti magus 99:91 võit, kusjuures see matš läks ajalukku Aivar Kuusmaa hiilgeesitusena: 26-aastane snaiper viskas lausa 40 punkti!

2. koht
EM-valikturniir 2001. Eesti-Prantsusmaa 63:59
2001. aasta sügisel alustas Eesti koondis teekonda 2003. aastal toimuva EM-finaalturniiri poole lootusrikkalt – avamängus saadi Valgevene üle kohustuslik võit kätte. Teises mängus saabus aga tagasilöök, kui võõrsil jäädi lisaajal eriti valusalt alla Poolale. Sellest omakorda neli päeva hiljem mindi samal aastal valminud Saku Suurhallis vastamisi aasta varem olümpiamängudel finaali jõudnud ja hõbemedali võitnud Prantsusmaaga. Ülimalt kinnises, tasavägises ja raskes mängus suutsime Martin Müürsepa suurepärase ründe- ja kaitsemängu toel lõpuks emotsionaalse neljapunktilise võiduni jõuda – kusjuures Müürsepp oli kogu kohtumise mänginud ennastohverdavalt palavikuga võideldes!

1. koht
EM-finaalturniir 1993. Saksamaa-Eesti 103:113
Taasiseseisvunud Eesti debüüt EM-finaalturniiril ei oleks saanud minna palju paremini – kuigi vastas oli turniiri võõrustaja ja hilisem võitja Saksamaa, pani Eesti koondis 30 punkti visanud Aivar Kuusmaa vedamisel püsti totaalse viskekontserdi, tabas teisel poolajal väljakult viskeid pea 80-protsendiliselt ning pani kohe turniiri alustuseks endast Euroopa kõrgeimal tasemel märgi maha. Lisaks Kuusmaa superesitusele said 23 punkti kirja nii Sergei Babenko kui Rauno Pehka.

Foto: ohtuIeht sport