Suri korvpallilegend Jaak Lipso

Korvpall 100 kirjutas:

Jaak Lipso lõpetas 1959 Tartu 1. keskkooli, õppis 1959–60 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning 1964–75 (vaheaegadega) kaugõppes Moskvas Kõrgemas Kehakultuuri Instituudis ja Talinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas. Spordist innustus koolipäevil õpetaja Endel Arandi õhutusel. Võitnud Eesti noortevõistlustel auhinnakohti kergejõustikus, tennises, ujumises ja ratsutamises.

Korvpalli hakkas mängima 1956 Tartus. Oli 1957 N Liidu noortemeistreid. Kuulunud 1957–60 ja 1969–75 Eesti koondisse ja N Liidu mv-tel Tartu Kalevi meeskonda. Ajateenistuses olles mängis 1960–62 Riia ASK-s ja 1962–69 Moskva AKSK-s. Kuulus 1961–70 N Liidu koondisse. On peaosatäitjaid mängufilmis "Mina – uurija" (1971).

Olnud 1989–94 Kalevi Spordihalli direktor. Tegutsenud treenerina, sh olnud 1976–80 Tallinna Ehitaja ja 1980–82  Tallinna Kalevi meeskonna treener. Töötanud ka Jüri Korvpalliklubis. On mitmete riiklike teenetemärkide kavaler. Valiti 2010 Eesti korvpalli kuulsuste halli.

On maailmameister 1967 ja MM-i pronks 1970. Tōkyō OM-i hõbe (1964) ja México OM-i pronks (1968), 1963, 1965 ja 1967 tuli Euroopa meistriks ning 1963 ja 1969 AKSK meeskonnas Euroopa riikide meistermeeskondade karikavõistluste (praegu Euroliiga) võitjaks. 1969 Barcelonas peetud Euroopa klubide sarja finaalmängus Real Madridiga oli mängu saatus kahel korral Lipso otsustada. Normaalaja lõppedes oli AKSK kahe punktiga taga, kuid Lipsol visata kaks vabaviset. Mõlemad tabasid. Täpselt sama kordus esimese lisaaja lõpus. Ja taas leidsid Lipso vabavisked tee korvi. Teine lisaaeg andis napi võidu armeelastele 103:99. N Liidu mv-tel võitnud 1962–66 ja 1969 6 korda kulla, N Liidu rahvaste spartakiaadil 1963 kulla. Tulnud 5 korda Eesti meistriks. 1965 kutsuti teda kui tehniliselt mitmekülgset keskmängijat NBA ühte kuulsaimasse klubisse Boston Celtics, ent N Liidu sportlasel ei olnud legaalselt profiklubisse siirdumine võimalik. Valiti 1966 N Liidu parimaks keskmängijaks.