Korvpalli MM-valikturniir: Eesti läheb järgmistele mängudele eksperimentaalse koosseisuga

Foto: Basket Facebook

Vahepeal on hoo sisse saanud uus klubihooaeg, aga see pannakse suuremas osas Euroopas nüüd mõneks ajaks pausile, et teha ruumi taas koondisekossule – MM-valiksarjas peetakse novembri keskel järgmised kaks vooru.

Mida tähendab see Eesti koondisele, millised on Eesti võimalused jõuda MM-finaalturniirile (ütleme kohe ära: sisuliselt võimatu!) ning kes Eesti eest üldse saavad võistlustulle astuda? Betsafe’i blogi teeb kõigest olulisest ülevaate!

Hüvasti, suured staarid! Seekord ka Eestil
Korvpalli MM-valikmängud on juba mitmeid aastaid olnud sündmus, mis toimub aastaringi, mitte ainult suvel, kui klubikorvpalli hooajad on lõppenud – FIBA otsustas mõned aastad tagasi võtta šnitti koondistejalgpallilt ning korraldada valikturniirid klubihooaja jooksul nii-öelda koondiseakende jooksul, kus FIBA egiidi all peetavad klubisarjad selleks ka pausi teevad. Teine lugu on aga Euroliiga, USA üliõpilaskorvpalli ja muidugi NBA-ga, mis ei taha koondiseakendest kuuldagi ning kütab omas rütmis edasi, tekitades olukorra, kus paljud koondised peavad hakkama saama oma parimate mängijateta.

Sisuliselt tähendab see isegi seda, et mida tugevam on koondis, seda rohkem on koondiseakende jooksul puudujaid – seetõttu on korvpalli MM-valikmängudele panustamine tihtipeale päris ettearvamatu ning võib pakkuda väga häid võimalusi suurte koefitsientidega võitmiseks.

Kui Eesti koondisele on selline korraldus varasemalt tulnud sportlikult pigem kasuks, sest kõrvale on pidanud jääma vaid üksikud meie tähtmängijad, siis seekord on olukord hoopis teistsugune – näiteks alles paar kuud tagasi EM-finaalturniiril käinud koosseisust on seekord meil rivis vaid neli meest – Matthias Tass, Siim-Sander Vene, Kristjan Kitsing ja Kristian Kullamäe.

Erinevatel põhjustel oli kaht koosseisu võrreldes erinevusi veelgi, kuid päris mitmete meie liidrite puhul sai saatuslikuks just see, et klubikossu mängitakse liigas või võistkonnas, mis koondiseakendega koostööd ei tee – Maik Kotsar ja Sander Raieste Euroliiga klubis Baskonia, Henri Drell NBA sõsarliigas G-liigas Windy City Bullsis, Kerr Kriisa (ja ka Henri Veesaar) aga NCAA-s Arizona Wildcatsis. Paraku tähendab eelkõige Kotsari, Drelli ja Kriisa eemalejäämine seda, et Eesti koondis jääb seekord ilma kolmest põhiviisiku mehest – lisaks on Janari Jõesaar vigastatud, mis tähendab, et Jukka Toijalal tuli kokku panna päris uut nägu võistkond.

Vahepeal tekkis sealjuures isegi lootusekiir, et Euroliiga lükkab mänguvooru varasemaks, et mängijad saaksid ka koondisi esindada, kuid seda siiski ei juhtunud – vastasel korral oleksime saanud heas vormis Kotsari ja Raiestega kindlasti arvestada. Klubi juurde jäi ka Hispaania esiliigas palliv Rauno Nurger, kellel on tervisega kerged probleemid ning kes kasutab koondisepausi seetõttu taastumiseks ja puhkamiseks.

Paar kogenumat ja hunnik noori
Toijala poolt kokku kutsutud meeskond koosnebki kahest kogenud mängijast – 31-aastastest Siim-Sander Venest ja Kristjan Kitsingust – ning ülejäänud meeskonnast, kus mitte kellegi (!) vanus ei ületa 25 eluaastat. Kuue mehe sünniaastad algavad numbriga 2, kõige nooremana on koosseisus alles oktoobris 20. sünnipäeva tähistanud Hugo Toom, kes on Kalev/Cramo ridades teinud hooajale kena alguse.

Toijala valikud olid igati loogilised – olukorras, kus Eesti koondisel ei ole niikuinii erilist lootust MM-piletit püüda, on hea võimalus tugevas konkurentsis nooremaid mängijaid karastada ning neist ka koondise kontekstis parem pilt ette saada. Eriti põnev on A-koondise tasandil kindlasti näha Kalec/Cramo meeste Artur Konontšuki ja Hugo Toomi tegutsemist, samuti ootavad korvpallisõbrad põnevusega Hispaanias palliva kahemeetrise mängujuhi Kasper Suuroru esitusi.

Eesti algviisik võib kõigest hoolimata olla suhteliselt viisakas – eelduslikult võib kõige tugevamasse koosseisu paigutada Kristian Kullamäe, Mikk Jurkatamme, Artur Konontšuki, Siim-Sander Vene ja Matthias Tassi.

Eesti võimalused MMile jõuda – kaduvväikesed
Kui veel enne eelmist valikmängude akent oli võimalik Eestile teatud väikese tõenäosusega teooriaid koostada, kuidas võiksime end MM-finaalturniirile murda, siis kaotused Sloveeniale ja Soomele muutsid meie olukorra veel keerulisemaks ning kuigi puhtteoreetiliselt pole lootus veel kadunud, peaks meie kasuks minema nii palju asju korraga, et eluliselt ei tundu see lihtsalt enam reaalne.

Alagrupi hetkeseis:

Kuna minna on jäänud veel neli mängu ja finaalturniirile pääsevad vaid alagrupi kolm esimest, tuleb Eestil kõik allesjäänud kohtumised (2x Rootsi, Sloveenia, Soome) võita ning loota, et Sloveenia kaotab kõik allesjäänud kohtumised ning ka Rootsi ja Iisrael ei saa samal ajal kirja üle kahe võidu. Teoreetiliselt muidugi võimalik, aga praktikas…

Mäng Rootsiga võib juba kõik otsustada
Novembrikuus läheb Eesti kodus vastamisi Rootsiga ja võõrsil Soomega – suuri reise ei pea koondis seega pidama, kuid mänge alustatakse teadmisega, et kui Rootsile alla jääme, ongi edasipääsulootustega kõik. Augustis Iisraeli alistanud rootslaste koondis on üks neist, mis liialt palju Euroliiga ja NBA mängijate mitte tulemisest ei kannata – nende koondise lõviosa mängib niigi igapäevaselt keskmiselt tugeval Euroopa tasemel ning on vähemalt paberi peal praegusest Eesti koondise tasemest üle – valikturniiri tugevas esimeses ringis suudeti selle toel edasi pääseda suure korvpallimaa Horvaatia arvelt.

Eesti koondise teine kohtumine selles aknas toimub aga võõrsil Soome vastu ning selles mängus on juba pingevabadust palju enam – Soome koondisest sai juba augustis esimene Euroopa riik, kes on pileti järgmise aasta MM-finaalturniirile kindlustanud, mistõttu ei ole sportlikus mõttes nende jaoks allesjäänud mängudes enam midagi kaalul. Jah, Lauri Markkanen ei oleks niikuinii tulla saanud, kuid soomlaste koosseis on samuti suures osas ühtlaselt Euroopa tugevate klubide mehi täis ning nagu nägime augustis, on nad igati võimelised meie korvivõrgud „põlema panema“.

Paraku on siin raske Eestile võidulisa oodata – meie peamine fookus võiks eelseisvas koondiseaknas olla noorte mängijate A-koondisesse edutamine ja neile võimaluse andmine. Kui sellega peaks kaasnema ka mõni võit või õnnestumine, on see ainult boonuseks!