Eurobasket 2022: mida suudab Eesti koondis ja kes on turniiri soosikud?

Foto: FIBA.basketball

Seitsmeaastase pausi järel on 24 meeskonna seas kohal ka Eesti rivistus, kelle peamiseks eesmärgiks tuleks pidada kuueliikmelises alagrupis nelja parema sekka mahtumist – see tagaks meile edasipääsu ehk pileti kaheksandikfinaali. Kui realistlikud Eesti jaoks need sihid on ning keda tuleks pidada turniiri peamisteks favoriitideks? Betsafe’i blogi teeb suurturniiri eel kõigest olulisest ülevaate.

Eesti meeskond: uued nimed, uued näod
Eesti koondise üldpilt on võrreldes seitsme aasta taguse eelmise ja pigem ebaõnnestunud EM-il käiguga oluliselt muutunud: põlvkondade vahetuse järel on toonastest tegijatest tänaseks meeskonnas alles veel vaid Siim-Sander Vene ja Sten Sokk, kõik ülejäänud kümme meest on aga uued ning neist vaid Martin Dorbek ja Kristjan Kitsing on vanemad kui 30-aastased. Samuti on vahepeal vahetunud Eesti peatreener: Tiit Soku asemel on ohjad üle võtnud soomlane Jukka Toijala, kes on paari aastaga täiesti suhu saanud eesti keele ning on Eesti korvpalli jaoks saanud päris oma jopeks.

Nooruslikku värskust on meie põhitegijate seas kõvasti: tiimi tuumik koosneb peamiselt alla 25-aastastest mängumeestest ning mitmed teadjad on välja öelnud, et selle põlvkonna EM võiks tegelikult olla kolme aasta pärast peetav turniir, kus neil palluritel on noorusliku uljuse kõrvale kogunenud ka piisavalt mängutarkust ja kogemust, et oma elu parimat korvpalli mängida.

12 Milanosse sõitnud mehe kõrval tuleb välja tuua ka need, kes kuulusid küll kontrollmängudes Eesti koosseisu, kuid lõpliku koosseisu sõelale ei jäänud: tagamängijatest osutus selliseks meheks Märt Rosenthal, pikkadest Kregor Hermet. Lisaks sai kohtumises Läti vastu õnnetul moel vigastada meie ridades üha suuremat rolli endale haaranud Kaspar Treier, kel jääb seetõttu EMile sõitmata.

Eesti koondise koosseis EM-finaalturniiriks:

Tagamängijad
Sten Sokk
Kerr Kriisa
Kristian Kullamäe
Martin Dorbek

Ääremängijad
Janari Jõesaar
Henri Drell
Sander Raieste
Siim-Sander Vene

Korvialused mängijad
Kristjan Kitsing
Rauno Nurger
Matthias Tass
Maik-Kalev Kotsar

Eesti alagrupp: mida on nelja sekka mahtumiseks vaja?
Korvpalli EM-finaalturniiri alagrupifaas mängitakse neljas kuueliikmelises alagrupis: kaheksandikfinaali 16 parema sekka pääsevad iga alagrupi neli paremat. See tähendab, et tiheda graafikuga alagrupiturniiri (seitsme päevaga lausa viis mängu!) jooksul tuleb lõpuks edestada kaht vastast, et tagada turniiri jätkumine Saksamaal Berliinis.

Eesti vastasteks alagrupiturniiril sattusid meie grupi kohtumisi Milanos võõrustav Itaalia, NBA superstaari Giannis Antetokounmpoga relvastatud Kreeka, alati ohtlik Horvaatia, kahe NBA mehega Ukraina ja tasemelt umbes meie masti Suurbritannia.

On siililegi selge, et kui keegi soosikutest päris lati alt läbi ei jookse, võiks Eesti edasipääsu oodates kirbule võtta eelkõige Ukraina ja Suurbritannia alistamise. On ju mõlemad koondised olnud ajalooliselt meiega suures plaanis võrdväärsed vastased. Samas tuleb hoida kaht jalga maa peal ning endale teadvustada, et Ukraina meeskonda veavad NBA karastusega tagamees Svjatoslav Mihhailjuk ja tsenter Alex Len, kelle kogemused ja tase on vähemalt paberil sellised, millele pole Eesti koondislastel midagi võrdväärset vastu panna. Ukrainlased on suve jooksul võitnud Gruusiat ja Põhja-Makedooniat, jäänud vaid ühe punktiga (!) alla Hispaaniale ning saanud võrdlemisi napid kaotused ka Itaalia ja Islandi vastu. Pigem on tõenäoline, et Eestil siiski ei õnnestu nelja parema sekka murda ning meie turniir piirdub viie kohtumisega Milanos.

Eesti vastased: keda veavad NBA superstaarid, kes lööb ühtlase tiimiga
Suurbritannia ridades pole küll ühtegi sellist mängijat, kelle nimega oleks tuttav suurem osa korvpallisõpradest, ent samas on ka nemad üllatusvõimelised: augusti viimases MM-valikmängus andisd nad kodus kõva lahingu Lätile, kuid jäid siiski tugevatele lätlastele lõpuks 80:87 alla. Otse loomulikult on tegu Eesti kõige realistlikumalt võidetava kohtumisega EMil, kuid mütsiga britte lööma minna ei saa – seda enam, et nende U18 koondis andis mõned aastad tagasi Tallinnas peetud turniiril Eesti eakaaslastele valusa ninanipsu, noppides meie eest pääsu kõrgemasse divisjoni. Sellest aastakäigust on mitmed pallurid mõlemal poolel ka tänaseks täiskasvanute tiimis.

Horvaatia koondist võiks meie alagrupis pidada suisa grupivõidu pretendendiks: nende meeskond koosneb peaaegu eranditult NBA ja Euroliiga ässadest. Lombi tagant tulevad koondisele seekord appi Dario Šarić, Ivica Zubac ja Bojan Bogdanović, hiljuti mängis veel NBA-s ka praegune Real Madridi mees Mario Hezonja. Korvpallisõpradele on kindlasti hästi tuntud ka Anadolu Efesi ülikogenud ääremängija Krunoslav Simon, kodustatud välismängijana tõmbab ruudulise vormi selga Berliini Alba mängujuht Jaleen Smith.

Kreeka koondise puhul on selge, et nende suureks liidriks on maailma kolme parema mängija sekka kuuluv Giannis Antetokounmpo – ülejäänud meeskonnas on küll palju Olympiakose ja Panathinaikose mängijaid ning teiste seas ka näiteks Dallas Mavericksi tagamees Tyler Dorsey, kuid on selge, et kreeklaste mäng keerleb suuresti ümber Giannise.

Alagrupis koduväljakueelist omav Itaalia jäi küll värskelt vigastuse tõttu ilma oma liidrist Danilo Gallinarist ning erinevatel põhjustel jäävad kõrvale ka mitmed teised nende tähed (Nicolo Melli, Marco Spissu, Nico Mannion), kuid ühtlaselt tugev tase ja korralikud tulemused suvistes valikmängudes annavad alust uskuda, et nelja parema sekka peaksid itaallased meie alagrupis siiski mahtuma.

Mida arvab asjast Jukka Toijala?
“Me oleme ettevalmistusperioodil liikunud õiges suunas, aga nagu spordis ikka, on ka meil olnud mõned mured. Kogu periood ei läinud päris nii nagu me oleks soovinud, kus mõned haigestumised ja vigastused jätsid oma jälje. Aga kokkuvõttes me oleme liikunud õiges suunas ja ma arvan, et siin ei ole midagi halvasti. Iga mänguga on loksunud teatud asjad paika ja me oleme valmis,” võttis Eesti koondise peatreener Jukka Toijala korvpalliliidu kodulehele antud kommentaaris ettevalmistusperioodi kokku.

Toijala sõnul soovib ta jääda realistiks ning ütleb, et Eestil on noor ja näljane meeskond, kuid tehes oma asju hästi, on võimalik vastu saada kõikidele meeskondadele. “Eks korvpalli vastu on huvi Eestis alati suur olnud ning seda eriti järgmistel nädalatel, mis on väga tore. Aga eks kõigil on omad arvamused, et mis oleks hea ja sobiv eesmärk ning kõigil on õigus seda arutada. Aga ma proovin olla realist ja mõelda nii nagu ka mängijad on öelnud – meil on noor ja näljane meeskond, kes ei ole veel nii mängijate kui võistkonnana suuri tulemusi saavutanud. Me ei ole favoriidid, aga meil on kõva usk sellesse, et kui me teeme oma asju hästi, siis me saame kõikide meeskondade vastu hakkama.”

Soomlasest peatreeneri sõnul võetakse asju üks mäng korraga. “Kui me alustasime selle projektiga, oli eesmärk saada EM-ile ning selle me oleme täitnud. Aga eks meie unistus on see, et me mängime nii hästi, et saame alagrupist edasi. Nüüd finaalturniir näitab, kui hästi me selle noore meeskonnaga seal mängime, aga elame üks päev ja mäng korraga,” lisas Toijala.

Eesti koondise alagrupimängud korvpalli EMil (Eesti aja järgi):
2. september kell 22.00: Itaalia – Eesti
3. september kell 18.00: Eesti – Ukraina
5. september kell 15.15: Horvaatia – Eesti
6. september kell 15.15: Eesti – Suurbritannia
8. september kell 18.00: Eesti – Kreeka