HALL TULEB! Paide jalgpalli sisehall sai riigilt miljoni lisaks

„Kiire hinnakasvu tõttu on jalgpallihallid muutunud plaanituga võrreldes oluliselt kallimaks, mis on pannud omavalitsused keerulisse olukorda. Selleks, et alustatu lõpule viia, oleme järgmise aasta eelarves näinud hallidele ette täiendava toetuse,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman. 

Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku eraldada 2023. aasta kultuurieelarve regionaalsetest investeeringutest jalgpalli- ja võimlemishalli rajamiseks 1 miljon eurot lisaraha Kuressaarele, samuti 1 miljon eurot lisaraha Paidele. Jalgpallihalli rajamisest loobunud Jõhvi tagastatud 1,5 miljonit eurot jagatakse pooleks samal aastal toetust saanud Pärnu ja Rakvere vahel.

„Taotlesime lisavahendeid kõigile juba toetatud omavalitsustele, kuid riigieelarve võimalused on piiratud. Kultuuriministeeriumil on samas selge soov leida ka teistele omavalitsustele täiendavaid vahendeid 2024. aasta riigieelarvest. Toetust saanud omavalitsustel on jätkuvalt kasutada halli rajamiseks juba eraldatud poolteist miljonit eurot või selle jääk. Viimasel kahel aastal toetust saanud omavalitsustel, kes veel projektidega alustanud pole, on võimalik viia need ellu 2024. aasta lõpuks,” lisas kultuuriminister. 

Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe avaldas kultuuriministeeriumi otsuse üle suurt rahulolu ja avaldas lootust, et riigieelarve saab detsembri alguses probleemideta kinnitatud ning sisehalli projekteerimisega pihta hakata, vahendab klubi kodulehekülg. 

“Väga, väga hea uudis,” rõõmustas Veskimäe. “Oleme arvestanud ning linnaga koos läbi arutanud, et esimese hooga planeerime ja projekteeritme kütteta sisehalli, mille ülalpidamise ja ehitamise kulud on väiksemad,” kõneles ta. 

“Hetkel ehitusturul toimuvat vaadates, kus hinnad on lõpuks ometi langustrendis, tuleb aga olla mõõdukalt optimistlik, rebase kombel leidlik ning loota parimat. Ideaalide ideaal on muidugi küttega hall, ent suurepärane oleks ka juba küttesüsteemiga liitumise valmidusega külma halli püsti saamine,” lisas Veskimäe.

“Igal juhul on kultuuriministeeriumi otsuse näol tegemist tohutult hea uudisega kogu Järvamaa spordile, oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et saame lõpuks ometi asjaga edasi liikuma hakata.” 

Praegu treenivad kõik Paide Linnameeskonna laste- ja noortegrupid õues miinuskraadide käes, nooremad ka koolisaalides ja E-Piima spordihalli saalis. Linnameeskonna noortetöö juhi Margus Lutsu sõnul ei ole vaja kellelegi seletada, et jalgpalliharidusest jääb selliselt treenides paratamatult vajaka. 

“Saalis treenides ei ole treeneritel võimalik lastele anda edasi pärisjalgpalli kõiki elemente ega ammugi neid kinnistada ja lihvida,” kõneles Luts. “Muidugi võib positiivselt mõeldes leida häid külgi ka saalitreeningutel, näiteks mängusituatsioonis otsuste langetamise kiiruse ja pallihoidmise tehnika koha pealt, ent päris- või kunstmurul liigub pall hoopis teisiti ning mängitakse hoopis teistsugust jalgpalli.” 

Luts tõi välja, et see on selge põhjus, miks näiteks Tallinna ja Põhja-Eesti klubide lapsed, kel on olnud juba aastaid võimalik kasutada treeninguteks sisehalle, on noortemeistrivõistlustel sageli hooaja algusest kuni kesksuveni teiste regioonide lastest üle.

“See fenomen kestab, kuni hooaja keskpaigas tasemed tänu võrdsetes tingimustes saadud mängupraktikale ühtlustuvad,” lausus ta. “Ent selleks ajaks on tihti kaotatud palju väärtuslikke meistrivõistluste tabelipunkte. Kindlasti saab öelda, et paljudel talviti saalis treenivatel lastel jääb võimetekohaste sportlike saavutusteni küündimata ja treeneritel laste potentsiaal sageli realiseerimata, sest tingimuste ebavõrdsuse vahe Põhja-Eesti lastega on lihtsalt nii suur. Niisiis on sisehalli jõudmine Paidesse meie lastele ja jalgpalliperedele absoluutselt fantastiline uudis!” 

Paide Linnameeskonna turundusjuht, Viljandist pärit Marek Tiits tõi välja silmnähtavad muutused, mille tõi kaasa Männimäe sisehalli (fotol) valmimine möödunud aasta novembris Viljandis. 

“Kohaliku jalkakogukonna treeningtingimuste drastiline paranemine on mõistagi kõige olulisem, ja mitte ainult lastele mõeldes, vaid pidades silmas kogu maakonna jalgpalliklubisid ja -võistkondi,” märkis ta.

“Ent lisaks avardusid klubide ja vabaühenduste võimalused ka kõikvõimalike turniiride, laagrite ja muude ürituste korraldamiseks. Tänaseks on Männimäe sisehallis peetud mitmeid väga suuri lasteturniire, mänginud Premium liiga meeskonnad nii kodu- kui välismaiste vastastega ning aset leidnud mitmeid kogukonnale suunatud üritusi.” 

Näiteks möödunud isadepäeval peeti Männimäe hallis tohutu hulga inimesi kohale meelitanud sportlikku pidupäeva kogu linnale. “Sisehall on hõivatud iga päev lõunast kuni hiliste õhtutundideni, hommikuti peavad seal kehalise kasvatuse tunde kohalikud koolid ning pole ainsatki nädalavahetust, kui hallis elu ei kihaks,” rääkis Tiits.

“Laste- ja noorteturniirid, treeninglaagrid, maakonna meistrivõistlused, rahvaliiga talveliiga, lisaks erinevate klubide kõikvõimalikud treeningmängud ja hooaja ettevalmistuse hulka kuuluvad kohtumised,” loetles ta käimasoleval sügisel ja eesootaval talvel Viljandis toimuvaid ettevõtmisi. “See kõik oleks olemata, kui poleks sisehalli. Olen täitsa kindel, et Paides läheb kõik täpselt samamoodi.” 

Kultuuriministeerium on alates 2020. aastat toetanud jalgpallihallide rajamist igal aastal 6 miljoni euroga. Tänaseks on jalgpallihallid valminud Haapsalus, Raplas, Tartus ja Viljandis. Viljandi Männimäe jalgpallihall ongi hetkel Paidele kõige lähemal asuv sisehall, kus Paide Linnameeskond on  pidanud nii treeningmänge kui osalenud noorteturniiridel.